Kommenteeri

Case-study: ebasoovitavate väidete käsitlemine

Erinevalt valitsevast foonist (ja mõnedest minu enda varasematest väljaütlemistest) tahan ma seekord valitsuse juhtparteid tunnustada ja aidata.

Tahan neid  tunnustada koolitusvaldkonda innovaatiliste lahenduste toomise eest - nad nimelt on suutnud muuta uudised loovmõtlemise ja väitlemise kiirkursusteks ning seeläbi aitavad teha pikka sammu teadmusühiskonna liikumise pikal teel. Väga praktiline!

Kuna aga nende koolitusel esitatakse teadmisi vaatajatele ainult läbi praktiliste näidete ning minu hinnangul ei avata nende kaasuste tausta piisavalt, siis kardan, et kohati võivad saadavad teadmised jääda vaataja jaoks lünklikuks.

Aga kus viga näed laita, seal tule ja aita! Just selle pärast kirjutan siin lühidalt lahti ühe eelmise nädala õppetunni tausta.

Peaminister tõi selles ERRi vahendusel esitatud loengus näite kommenteerides Rein Raua tuntud arvamusartiklit nii:
"Ma ei arva, et need inimesed räägivad kogu ühiskonna nimel. Kui rääkida ühiskonnast ja avalikust arvamusest, siis peaks aluseks võtma avaliku arvamuse küsitlused," rõhutas peaminister. 

Tal oli varnast võtta ka värskeim Eurobaromeetri uuring, mille alusel hinnatakse riigi tegevust Euroopa Liidus kõige positiivsemalt Luksemburgis, järgnevad Saksamaa, Rootsi, Taani, Austria, Soome ja seitsmendana Eesti.

"Ka küsitlused parlamendi, erakondade või valitsuse usaldusväärsuse kohta kinnitavad seda, et Eestis usaldatakse erakondi, kohalikke omavalitsusi, parlamenti ja valitsust märksa kõrgemalt kui Euroopa Liidus keskmisena," lisas Ansip.

"Seega pole põhjendatud mõne isiku poolt väita midagi avaliku arvamuse või ühiskonna meelsuse kohta tuginemata konkreetsetele argumentidele," lausus Reformierakonna esimees.

Mida me siis usinate õpilastena peaksime siit kõrva taha panema?

Harvardi professor John P Kotter, kes on aastakümneid tegelenud muudatuste juhtimise ning ideede müümise uurimisega, ütleb, et laias-laastus eksisteerib neli tüüpstrateegiat uute ideede või väidete maatasa tegemiseks:

  1. segaduse külvamine,

  2. hirmu külvamine,

  3. viivitamine,

  4. naeruvääristamine või isiklik rünnak.


Peaminister õpetas meile selles loengus just seda esimest võtet  - segaduse külvamist. Kotter ütleb, et tavaliselt kasutatakse seda strateegiat väite, küsimuse või idee esitaja eksitamiseks. Üldjoontes on skeem hästi lihtne - tuleb esitada (soovitavalt suur hulk) asjasse otseselt mitte puutuvaid fakte või erinevaid alternatiive ja tekitada vastaspoole jaoks olukord, kus ta ei suuda olukorda jälgida, sest ta pole selle faktimaterjaliga eelnevalt tuttav.

Seepeale mõned noogutavad ja kas lõpetavad edasise küsimuse kartes ennast lolliks teha või äärmisel juhul jätkavad vähem agressiivselt.

Eriti tõhusaks relvaks võib selles olukorras osutuda statistika - oskuslikul kasutamisel on see suurepärane vahend segaduse tekitamiseks, mitte asjade klaarimiseks, selgitab teoreetilist tausta professor Kotter.

Et just statistika esitamise meistriklass see oligi, näitas nädala lõpus meile veenvalt TLÜ üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson. Tsiteerin:
Ansip jätab ütlemata kaks asja. Esiteks selle, et tegelikult on usaldus valitsuse vastu märkimisväärselt langenud. Kui veel 2011. aasta kevadel usaldas valitsust tervelt 56 protsenti ehk selgelt üle poole vastanutest, siis sügiseks oli see kahanenud pooleni vastanutest. Käesoleva aasta kevadel usaldas aga valitsust vaid 43 protsenti inimestest. Seega toimus kõigest aastaga tervelt 13 protsendipunkti suurune usalduse langus!
/.../
Võiks öelda, et tegu on Eesti mõistes suisa usalduse madalseisuga, madalam on see viimase kaheksa aasta jooksul olnud vaid ühel korral, 2009. aasta kevadel, kui Eestit tabas majanduskriisi epitsenter.
/.../
Teiseks, Ansip ei maini ka täpset küsitluse läbiviimise aega. Viimane avaldatud Eurobaromeetri uuring viidi Eestis läbi 12.-27. mail ehk enne rahastamisskandaali. Seega ei saa need andmed kuidagi näidata, et valitsus täna usalduskriisis pole. 

Niisiis - õppetund on suurepärane ja lektori poolt valitud näide esmaklassiline!

Usun, et tehnika õppimisel on eelnev taustaselgitus veidi abiks ning hoiame üheskoos pöialt, et järgmistes loengutes oleks juba ka kaasuste taustad materjali esitaja poolt lahti seletatud. Nii õpime kõik üheskoos kiiremini!

Järgmist õppetundi võib juba oodata täistunni ajal - siis kui raadios uudised algavad!

Head õppimist!

 

P.S. Teistest strateegiatest saad lugeda raamatust "Ideemüük", millest kirjutasin mõni aeg tagasi siin.

Lisa kommentaar

Email again: