Koolinoortele ärimudelist: lõpeta perfektsuse tagaajamine ja alusta oma äriga kohe!

MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks hakkas välja andma koolinoortele suunatud ettevõtlusteemalist ajakirja. Väga tore ettevõtmine. Seda eriti olukorras kus enamus inimesi eelistab palgatööd, sest palk olevat stabiilne ja sotsiaalsed garantiid olevat head. Jah, mina ka ei tea kus nii mõtlevad inimesed on viimasel ajal elanud, aga selline järeldus tuleb välja MKM ettevõtlusõppeuuringust.

Igatahes kirjutasin toimetuse palvel värskesse ajakirja koolinooretele suunatud artikli ärimudeli teemal. See pole nüüd küll ilmselt siinsetele lugejate teab mis uus teadmine, aga vahest ongi hea algtõed üle korrata :-).

Lõpeta perfektsuse tagaajamine ja alusta oma äriga kohe!


Hea äriidee on uuenduslik, orienteeritud tarbijale, vastav turu ootustele, realiseeritav. Ilma korraliku äriplaani tegemata ei saavuta Sinu äri kunagi kogu oma potentsiaali.


Tuleb tuttav ette? Suvaline äriõpik, mida kasutavad ärijuhtimist õpetavad ülikoolid, jõuavad varem või hiljem selle „tõeni”. Riskin nüüd endale tõmmata akadeemikute meelepaha, aga väidan, et ei maksa nendesse tarkustesse “kinni jääda” – sest siis jäätegi otsima või planeerima ning ilmselt ei asuta oma ettevõtet kunagi.


Minu väite kasuks räägivad ka erinevad uuringud – näiteks mõned aastad tagasi Global Entrepreneurship Monitor leidis, et vaid 7% ettevõtete rajamistest laiendavad toodete ja teenuste ringi, orienteerudes uutele turusegmentidele või turuniššidele. Enamus on olemasolevate ideede uuesti ja uuesti tegemised.


Eelneva sõnum ei ole, et äri peaks käivitama uisapäisa või et konkurentsieeliseid ei peaks otsima. Pigem on sõnum, et maailmas on kaks halba asja – „liiga palju” ja „liiga vähe” ning et sellise äriõpikuliku manitsuse peale on igal alustaval ettevõtjal suur oht jäädagi otsima, kaaluma, analüüsima ning planeerima, sest tundub nagu ükski idee ei vastaks nendele nõuetele või tundub, et ei ole veel piisavalt läbi mõeldud. Minu soovitus on lihtne – unusta loetud stereotüübid, lõpeta perfektsuse tagaajamine ja hakka asjaga pihta.


Muidugi on tasakaalu leidmine keeruline – mina soovitan enne pika ja põhjaliku äriplaani kirjutamist mõelda läbi oma ärimudeli neli kõige olulisemat aspekti:


  • kliendid,

  • nendele pakutav väärtus,

  • selle väärtuse pakkumiseks vajalik infrastruktuur,

  • tulud ja kulud.


Kui need asjad on paigas, siis on kergem leida idee realiseerimiseks vajalikud rahalised vahendid ning õiged inimesed – sest Sa tead mida sa tahad teha ja Sa oled endale selgeks teinud kuidas selle ideega saab raha teenida. Alljärgnev annab kiired mõttesuunad kuidas need neli punkti enda jaoks süsteemselt läbi töötada.


Kliendid


Kes on kliendigrupid, kellele soovid oma toodet pakkuda – mis neid iseloomustab, mille järgi neid saab ära tunda, palju neid on, kas nende hulk kasvab või kahaneb ja miks? Kuidas nad saavad teada Sinu suurepärasest pakkumisest – mis info- ja müügikanaleid Sa peaksid kasutama ehk teisisõnu – kust nemad infot otsivad? Mida nad märkavad? Usaldavad? Kui palju peaks seda kanalit kasutama, et potentsiaalsed kliendid Sinu pakkumist märkaks ja selle kasuks otsustaksid?


Kui kliendi grupp on selge, siis tuleks hinnata, et millist nende vajadust Sinu pakutav lahenda – ehk milline on kliendile pakutav väärtus.


Kliendile pakutav väärtus


Miks nad peaks Sinu toodet ostma – ilmselt neil ei ole vaja Sinu toodet, nendel on vaja lahendada mingi enda probleem. Mis probleem see on mida Sinu toode aitab lahendada? Kas Sinu toode lahendab mingi probleemi uuel moel või odavamalt või kiiremini? Ehk – miks peaks potentsiaalne klient otsustama Sinu toote kasuks?


See juhatab meid kolmanda suure küsimustegrupini – milliseid vahendeid me vajame ja mis tegevusi me peame tegema selle väärtuse pakkumiseks.


Väärtuse pakkumiseks vajalik infrastruktuur


Mida on Sinul vaja, et seda väärtust pakkuda – väärtuse pakkumiseks peab keegi kuskil midagi tegema, osa tegevusi on vajalik ilmselt teha Sinu ettevõttes, osa koostööpartnerite poolt? Mõtle esmalt läbi, mis tegevused need on ja siis mõtle, mida oleks kasulik teha ise ja mida sisse osta. Milliseid oskuseid ja teadmisi on nende tegevuste tegemiseks vaja? Millised nendest peavad olemas olema meeskonnas ja millised oskused ja teadmised saad sisse osta? Milliseid seadmeid, toorainet ja ruume Sa vajad et kvaliteetset toodet pakkuda? Koosta üksikasjalik tegevusplaan vajalike partnerite leidmiseks ja seadmete soetamiseks – koos ajakava ja maksumustega.


Kui selline plaan on koos, siis on järgi vaid üks küsimus – kas selle äriga saab raha teenida.


Finantsid


Äri on mõtet teha kui see toob rohkem sisse kui välja viib – see on kõigile selge. Kui oled ülalolevad küsimused läbi mõelnud, siis on Sul oma kulukohtadest päris hea ettekujutus – nüüd oleks vaja ka numbrid juurde panna.

Ja siis tulude pool – mille eest kliendid peaks maksma? Ilmselt on võimalikke tuluallikaid mitmeid – uuri millised on tänastel turuosaliselt erinevate tululiikide osakaalud ja mõtle kas see on parim viis. Jalgratast ei pea alati leiutama, kuid samas ei pea ka alati tegema nii nagu juba turulolijad teevad – pigem vaata mida senised pakkujad teevad ja mõtle, kas saaksid midagi teisiti teha. Heaks näiteks on siin erinevad meediaväljaanded – mõnikord on tasuline väljaande lugemine, mõnikord on tuluallikas reklaam, enamasti aga mingi kombinatsioon nendest kahest. Mängi erinevate võimalustega, ära sea endale piire teadmistega „kuidas alati on tehtud”.

Mis veel oluline – ettevõtte kulustruktuur tuleks nii palju kui võimalik ehitada üles nii, et kulud oleks konkreetsete tuludega seostatud. Kui on head ajad ja käive kasvab, siis kasvavad ka kulud, kui halbadel aegadel hakkab käive kahanema, siis on hädavajalik, et ka kulusid oleks võimalik vähendada s.t. kõik tehtavad kulud peaks olema seotud klientidele väärtuse pakkumisega.

Arikkel ilmus koolinoorte ettevtõlusajakirjas.