Kommenteeri

Kui see oleks nii hea idee, siis see oleks ammu juba tehtud

Oled seda lauset kuulnud kui oled oma uut ideed, kellelegi rääkinud? Või oled ise seda öelnud kellelegi, kes oma uut ideed sulle rääkis? Ma olen valmis kihla vedama, et absoluutne enamus meist on selle lausega kokku puutunud ühes või teises rollis.

Selle lause uskumises või mitte uskumises on peidus see võti, mis määrab, kas te viite läbimurdelisi ideid ellu või mitte. Või õigemini, kas te need ära tunnete või mitte. Pole just üllatav, et üldjuhul saab selle reaktsiooni osaliseks senisest praktikast erinev idee - idee, mis tahab ettetulnud probleemi lahendada senisest hoopis erinevalt.

Selleks, et aru saada, kuidas see läbimurdelise idee äratundmisega seotud on, peaks korraks tegema põike teadlaste töömaile. Teadlased on juba vähemalt pool sajandit olnud veendunud, et peamised meie loovust pärssivad tegurid on assotsiatiivsed barjäärid ehk mõtteahelad, mis avanevad meie peas kohe kui kuuleme mingit sõna või mõtet. Olen seda ise korduvalt oma koolitustel kasutanud - mul on harjutus, kus palun inimestel panna ühe minuti jooksul kirja kõik ideed, mis neil tekivad seoses sukkpükstega. 80% vastustest on alati samad - saab jalga panna, saab panga röövimiseks pähe panna, saab vedeliku kurnamiseks kasutada jne. Need vastused tulevad sarnased just seepärast, et meie peas hakkavad kohe "ketrama" pildid sellest, mille jaoks me oleme sukkpükse kasutanud või näinud neid kasutatavat.

Sedalaadi seosed on meie igapäevases elus kriitilise tähtsusega - ilma nendeta me lahendaks ka argiülesandeid igapäev uuesti ja uuesti. Loovprotsessis aga muutuvad need seosed meie takistusteks - me ei sea oletusi, seniseid praktikaid ja kogemusi nii kergelt kahtluse alla ja seetõttu ei leia naljalt ka uusi lahendusi.

Need inimesed, keda me peame loovateks, oskavad teadlikult või alateadlikult neid seoseid ignoreerida ja näha asju uue nurga alt. Hea uudis on see, et see oskus ei ole taeva kingitus - see on õpitav ja treenitav.

Ja kui nüüd pealkirja juurde tagasi tulla - sellise vastuse me saame tavaliselt siis kui kuulaja ei saa aru meie idee taga olevatest seostest, vaid usaldab oma assotsiatiivseid barjääre. Mida sa selles olukorras teha saad? Kui aega ja tahtmist on, siis selgita oma mõttekäiku ja arvesta, et kuulaja tugines oma hinnangus senisele kogemusele ning sinu ülesanne on samm-sammult enda loogika lahti rääkida. Võib olla ta saab aru? Kui ise oma ideesse usud, siis on muidugi ka üks võimalus sellise tagasiside andjat lihtsalt ignoreerida :-).

Lisa kommentaar

Email again: