Kommenteeri

Lahenduse leidmiseks keskendu seoste otsimisele

Viies eelmise aasta lõpus ühes suures organisatsioonis läbi koolitust Mõttemustrite murdmine, küsis üks osaleja minu käest, et miks on koolituse aktiivõpe ehitatud üles seoste loomisele vaatlusaluse probleemi ja esmapilgul asjasse mitte puutuvate sündmuste, persoonide ja nähtuste vahel. Kuna see pole nii tehtud juhuslikult, vaid põhineb teadusuuringutel ning näitab kuidas meie aju töötab, siis kirjutan sellest ka siia - vast on huvitav ka teistele.

Eelmise sajandi viimasel kahel kümnendil olid neuroteadlased veendunud, et meie aju kahel poolkeral on erinevad funktsioonid - vasak poolkera on ratsionaalne, loogiline, eristab minevikku ja tulevikku ning annab hinnanguid; parem poolkera on loov, intuitiivne ja elab tänases hetkes. Nendel teemadel on kirjutatud tohutult palju raamatuid ja artikleid ning tehtud koolitusi. Inimesed hakkasid ennast jagama parema ja vasaku poolekera inimesteks, ajurünnaku mantraks sai soovitus vasak poolkera välja lülitada jne.

Täna jagunevad teadlased aga kaheks - osad jagavad aju kaheks osaks ja teised mitte. Esimese teooria pooldajate seast soovitan lugeda Jill Taylori raamatut "Silmiavav insult" - lugu neuroteadlasest, kes elas läbi insuldi. Raamatus jagab ta kogemusi alates sellest kuidas tema vasakus ajupoolkeras veresoon lõhkes kuni täieliku taastumiseni kaheksa aastat hiljem. Vaata ka Jilli TED esinemist, kus ta samast kogemusest räägib.

Teise teooria tunnustatuim esindaja on neuroteadlane Eric Kandel, kes sai oma töö eest kümmekond aastat tagasi ka Nobeli auhinna. Tema loengute sarja saab vaadata ka YouTube-ist. Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaatama kui maailma võimsaimat laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüütika ja intuitsioon alati koos - uue info vastuvõtmisel meie aju esmalt otsib kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info "riiulile". Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes, kui uusi olukordasid lahendades.

Uute ideede leidmise võti peitub aga oskuses leida juba ladustatud infole võimalikult palju uusi seoseid ehk teisisõnu info kombineerimises, seda on aga käsu peale ja ilma süsteemita keeruline teha.

Legendaarne näide sellisest kombineerimisest on lugu sellest kuidas Larry Page sai idee Google otsingumootori loomiseks. Idee tekkis kui Page nägi Alta Vistat kasutades seal võimalust otsida veebilehti, mis viitavad mingile kindlale veebilehele ja kombineeris seda akadeemilises maailmas levinud tavaga, kus teadustöö headust hinnatakse selle järgi kui palju sellele on viidatud. Pannes need kaks asja kokku sündiski otsingumootor, mille peamine idee seisneb nende veebilehtede soovitamises millele teised on enim viidanud.

Just selliseid lähenemisi see koolitus stimuleerib :-).

Lisa kommentaar

Email again: