Kommenteeri

Muudatuste vastuseis - kas laiskus?

Veidi aega tagasi kirjutasin ideede elluviimise takistustest - see põhjustas erinevates seltskondades päris mitu arutelu. Soovitasin seal muuhulgas ka oma ideede eest võidelda, kuna enamik inimesi ei armasta muudatusi ning on seetõttu iga uue idee vastu.

Üldlevinud on arvamus, et inimesed ei taha muutusi kuna nad on laisad ning ei salli ebakindlust. Duke Ülikooli juures sotsiaalseid ettevõtjaid nõustav ning BusinessWeeki ja NY Times bestselleri Made to Stick: Why Some Ideas Survive and Others Die autor Dan Heath arvab teisiti. Rääkides muudatustele vastuseisu põhjustest ütleb ta, toetudes psühholoogia alastele uuringutele, et põhjus peitub hoopis kurnatuses.

Igaüks teab, et meie enesekontroll on ammenduv ressurss - kui päev on olnud raske, siis pole mingi ime kui õhtul käratad lähedase peale või teed muud sellist mida puhanult ei tee. Heath ütleb, et number üks muudatustele vastuseisu põhjus on just see sama - kui enesekontroll on selleks päevaks "ära põletatud", aga muudatus nõuab mugavustsoonist välja tulemist, siis ongi käes analoogne reaktsioon kui lähedase peale karjumine. Lihtsalt kopp on ees ja ei viitsi sellega tegeleda. Ja alateadlikult jõuame selle seisundini enne kui teadlikult.

Kõik on seotud - kui oled otsustanud näiteks hommikuti hakata uuel viisil hambaid pesema või uut teed mööda tööle sõitma, siis juba põletad osa selle päeva enesekontrolli normist ära ja keerulised reaktsioonid on sammu võrra lähemal.

Kui seda endale teadvustada, siis on oma idee teistele müümise hetke võimalik veidi paremini ajastada.

Lisa kommentaar

Email again: