Kommenteeri

Tom Pohlmann: "Õpime uuesti küsimusi küsima"

riidepuu
Kasutame töötubades vahel ajurünnaku asemel küsimisrünnakut - eesmärk on mitte genereerida lahendusideid, vaid 50 küsimust ning sellega käivitada ideede leidmine. Kirjutasime sellest siin.

Mis selgub? Enamus inimesi ei ole väga osavad suure hulga küsimuste küsimises. Kuskil 20-30 vahel tekib sageli tunne, et kõik on küsitud. Meetodi autor aga ütleb, et sellest punktist tuleb alati edasi minna - sealt alles algab tõeline süvenemine.

Aga me ei süvene. Kas pole mitte nii, et me järjest rohkem toimime režiimis, kus asjad peavad valmis olema eilseks? Ja siis tuleb tulistada kiirelt, kohe kui tundub, et lahendus on käes? Koosoleku juhtimine ja meeskonnas asjade läbi arutamine on vahel üks etapp enne otsustamist, aga nii mõnigi kord jätame kiirelt tulistades selle tegelikust potentsiaalist palju kasutamata - diskussiooni on vähem kui võiks ning tegelikult sünnib otsus liiga kiirelt, vaid osalise süvenemisega.

Nendel koosolekutel kõlab küll küsimusi, aga sageli on küsijaks juht ja küsimused on umbes sellised: "Kas saate aru, mida ma mõtlen?". Enamus inimesi eelistab selle küsimuse peale noogutada - no kuidas ikka tunnistada, et ei saanud aru? See pole arutelu elavdav, vaid lõpetav küsimus.

Tom Pohlmann kirjutas kunagi HBR-is küsimuste küsimise oskusest ning jagas diskussiooni juhtimise küsimused nelja suurde gruppi. Ilmselt pole need küsimused Sulle uued, aga meie oleme märganud, et väike küsimuste süstematiseerimine tekitab nendest päris tõhusad arutelu juhtimise tööriistad. 

  • Selgitavad küsimused aitavad paremini aru saada, mida öeldi. Kasutage küsimusi nagu "Kas saaksid rohkem rääkida?", "Miks sa nii arvad?" jne. Sageli me ei küsi küsimusi, sest arvame, et saime aru, mida rääkija öelda tahtis. Pahatihti tegelikult oleme siis osa ise juurde oletanud. Mõnikord paneme oeltusega täppi, teinekord aga mitte.

  • Nn naaberküsimused aitavad otsida ja mõtestada haakuvaid asjaolusid, näiteks "Kuidas saaks seda ideed rakendada teistsugustes tingimustes?" või "Kus veel saaks seda ideed rakendada?". Võib lahenduse ka mingisse konkreetsesse konteksti tüsta - näiteks küsimus "Kuidas see lahendus Lätis töötaks?" suunab osalejaid võrdlema lahenduse rakendamist Eestis ja Lätis ning sageli sellise võrdluse tulemusel avastatakse midagi ka Eestis rakendamise kohta.

  • Tunneliküsimused on head, et kaevuda sügavamale ja vaadelda põhjuseid - näiteks "Kuidas sa sellele järeldusele jõudsid?", "Mis eelduseid kasutasid?", "Kellega seda arutasid?" või "Miks sa sammu X vahele jätsid?"."

  • Neljas komplekt on laiendavad küsimused - need suunavad osalejaid vaatama laiemat pilti. Küsige näiteks "Kui astume sammu tagasi, siis milline on suur pilt?", "Mis suurema trendi tulemus areng X võiks olla?", "Kas me lahendame õiget probleemi?" või "Milline oleks alternatiivne küsimuse sõnastus?"


Võtke ülalolev spikker järgmisele koosolekule kaasa ja testige!

 

Lisa kommentaar

Email again: