Kommenteeri

Sööks ühe õuna Pariisi triumfikaare all?

Alexander Dumas
alustas iga päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. Winston Churchill veetis igal hommikul 7.30-11.00 oma voodis, selle aja jooksul ta sõi, luges lehti ja dikteeris kirju oma sekretärile.

Ka teistel ajaloolistel suurmeestel on olnud oma töötamise viis ja oma rütm kuidas nad ennast käivitasid.

Nii selget iseenda tunnetamist ja rütme tänapäeval eriti ei kohta. Me oleme oma rütmi ära kaotanud. Me ei mõtle sellele. Ummikus istumine, pesamuna kiirustades lasteaeda viimine, kindlal kellaajal samade kolleegidega päevaprae söömine või iga hinna eest 8 tundi päevas kontoris istumine jmt ei lähe arvesse. See pole see.

Jutt ei käi ju tegelikult õunast või voodis kirjade dikteerimisest, ega ka mitte ainult sellest, et kas oled nn õhtu- või hommikuinimene. Jutt käib sellest, et kindel ning Sulle sobiv rütm parandaks saavutusvõimet.

Vaata loodust - rütmiline kord on olemas kogu looduses, alates kõige igapäevasemast päeva ja öö ehk valguse ja pimeduse vaheldumisest kuni hingamise ja südame tööni välja.

Või vaata enda arengut - kogu kogemuste omandamine, kasvamine ja kujunemine kulgeb rütmiliste kordustena.

Otsi oma rütm üles - asjad hakkavad kiiremini valmis saama, ideed tulevad paremad ning Sa oled palju rohkem oma asjadega rahul.

Esoteeriline jura? Nõup, isiklik kogemus :-).

Lisa kommentaar

Email again: