Kommenteeri

Tahad innovaatilisemat äri? Lammuta oma koosoleku- ja koolitusruumid

Deloitte’i Amsterdami kontoris on igal korrusel üks tuba, mille sisustuse otsustasid töötajad – enamik ruume täitus lauajalgpalli ja teiste mängudega. Lemmikloomad tööl on kasvav trend mitmel pool.

Kõik on näinud pilte Google’i või teiste tehnoloogiafirmade kontoritest – saunad, akvaariumid, lauatennis ja muu taoline, mis veel mõnda aega tagasi ei seostunud kuidagi kontoriga, on täna sageli normaalne. Miks? On maailm ära pööranud või on tegemist põhimõttelise ja sisulise muudatusega, mida meil on olnud võimalik juba mõnda aega jälgida?

Foto: Sofable

Tarkvarafirma Citrix ennustab, et 2020. aastal töötab 70% töötajatest vähemalt poole tööajast kontorist eemal – kodukontoris või coworking-kontorites. Viimastele, muide, ennustatakse 22% aastakasvu, neid tekib lähiaastatel juurde üpris palju. N-ö päris kontor, selle disain ja õhustik on järjest enam muutumas relvaks sõjas talentide pärast, ütlevad tehnoloogiafirmad – kontor peab olema üks hiiglama vahva koht, et andekad inimesed sinu juures töötaks ja oma maksimumi annaks.

Läbimurdeliste ideede tekkimist uuriv autor Steven Johnson tõi oma TED-kõnes välja, et säärased ideed ei ole peaaegu kunagi tekkinud vaikselt kabinetis või laboris töötades, vaid teiste inimestega kohtudes. Steve Jobs kavandas nii Apple’i kui Pixari uusi büroohooneid visioneerides alad, kus saaks tekkida nn suitsunurga efekt – alad, kus juhuslikult kohtutakse ja rääkima satutakse. Eilse kontori ajale jalgu jäänud funktsioonide lammutamine ja uusi töötamise viise arvestavate „juhuslike” kohtumispaikade loomine on homse edu valem.

Mida see tegelikult tähendab ja kuidas selliseid tingimusi luua?

Esiteks vaata oma kontori koosoleku-, koolitus- ja puhkeruumid üle. Jah, just need kõik. On sul endal seal lahe olla? Aga teistel? Või on need konservatiivsed ja monofunktsionaalsed, pigem loodud selleks, et rühm inimesi saaks ükshaaval töötada? Suur nõupidamistelaud ruumi keskel, et inimesed oleks ikka turvaliselt üksteisest eraldatud? Muidugi ei ole keegi ruumi sisustades nii mõelnud, aga nii see sageli toimib ja inimesed tunnevad selle ära, sest ruum on organisatsioonide kehakeel – see annab sõnumi, kuidas seal ruumis töötatakse, käitutakse ja väljendutakse. Alateadlikult.

Kui sul on vaja loomingulisemat õhustikku, lennukamaid ideid ja innovaatilisemat äri, mõtle alates tänasest nendest ruumidest kui kohtumispaikadest – kohtadest, kus ideed saaks põrkuda. Loomulikult teete seal ka edaspidi oma koosolekuid või koolitusi, aga kui te päriselt tahate ideid lendama saada, muuda need ruumid multifunktsionaalseks ja loo sinna teistsugune õhustik. Ruum ja selle disain on võimsad vahendid koostöö ja innovatsiooni käivitamiseks või hävitamiseks. Küsi endalt ja kolleegidelt, kumba nende ruumide tänane sisustus toetab, kas käivitamist või hävitamist? Kas inimesed tuleksid alates homsest oma puhkehetkel sinna?

Foto: Sofable

Ideaalis peaks need ruumid olema:

  • mugavad ja meeldivad – kergelt juurdepääsetavad, mõnusa sisustuse (diivanid, padjad, kott-toolid on asjakohased) ja mitteametliku meeleoluga. Mõelge seda ümberkujundades pigem kodu ja vähem kontor. Kuidas luua neisse ruumidesse sama meeldiv atmosfäär, et inimesed tunneks ennast seal hästi?
  • multifunktsionaalsed – kui ruttu saab ruumi ümber kohandada eritüübiliste sündmuste jaoks? Mõnikord vajad lauda, teinekord mitte, kolmandal korral tahavad noored kolleegid patjadel või põrandal istuda. 1. reegel: igale mööbliesemele rattad alla. 2. reegel: igal mööbliesemel peab olema vähemalt kaks kasutusotstarvet.
  • heli ja müra suhtes läbi mõeldud – ruumist, kus inimesed töötavad uute ideedega, kostab naeru ja kisa, see on normaalne ja vältimatu. Kui see on liiga lähedal aladele, kus inimesed proovivad süvenenult töötada, lõpeb eksperiment kiiremini kui tekib kasu.
  • kritseldamissõbralikud – mõtle läbi, kuhu saavad osalejad grupiarutelude tulemusi kirja panna, esmaste ideede visandeid joonistada või lihtsalt märkmeid teha. Mida rohkem võimalusi, seda parem. Ja märkmik või koopiapaber pole lahendus, visualiseerimine on üks aktiivse mõtlemise viisidest, seega peab kirjutatu olema kõigile nähtav, siis saavad ideed põrkuda.
  • piisava suurusega – 10–12 inimest peaks saama seal ennast vabalt tunda. Samas peaks ruume olema piisavalt palju, et ei tekiks pidevat ajasurvet, kuna keegi ootab juba ukse taga.
  • hea valgustuse ja õhuga – ideaalis võiks olla võimalik kasutada head päevavalgust ja eri valgustugevusega lampe. See loob meeleolu. Raske on ette kujutada halvemat ruumi ideede arendamiseks kui teiste „umbseks” hingatud tuba.
  • aktiivsed kohad – inimesed ei tohiks mugavatesse toolidesse „ära hanguda”, sest kui keha hangub, teeb seda ka mõtlemine. Hiljutine Stanfordi ülikooli uurimus tõestas, et inimeste loovus kasvas 60%, kui nad vahepeal jalutasid, seega on tervitatav, kui inimesed vahepeal tõusevad ja endale uue koha leiavad. Sisustus peaks seda toetama.
  • dünaamilised ja arenevad – ärge vaadake uusi ruume kui lõplikku ja valmis saavutust, vaid kui instrumenti ja töövahendit, et inimesed koos mõtlema ja vaatenurka vahetama panna. Need ruumid peaks kogu aeg edasi arenema vastavalt sellele, mida märkate ja juurde õpite ning kuidas meeskonnaliikmed muutuvad.

Peamine: ära sisusta ühtki ruumi kaasamata neid, kes seal tööle hakkavad. Uuring on näidanud, et kui inimene saab kujundada oma ruumi endale meelepäraste piltide ja taimedega, kasvab tema tööga rahulolu ja produktiivsus 17%. Veel suurem vabadus võib produktiivsust tõsta isegi kuni 32%.


Artikkel ilmus Äripäeva Koolituse TOPis septembris 2017.

Lisa kommentaar

Email again: