Täna toimus Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud ning õpetajatele ja direktoritele suunatud Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga!“, mille seekordseks põhiteemaks on loovuse ja infotehnoloogia ühendamine koolis.

Tegin seal ettekande, kus rääkisin kas ja kuidas minu arvates koolikeskkond peaks muutuma, et me saaksime rääkida sisuliselt loovast koolist.

Allpool on minu tänased slaidid, aga toon kiirelt välja oma jutu põhiteesid:

• Loovusest räägivad kõik ja see tundub kohati nagu pesupulbri reklaam.


• Maailm muutub tohutu kiirusega (mis pole mingi üllatus, aga mõned põnevad faktid selle illustreerimiseks leiad slaididest).


• Kool ei vasta tänastele nõudmistele - see on loodud XVIII sajandi vajadusi ja võimalusi arvestades ning on keskendunud standardiseerimisele.


• Minu kogemus näitab, et keskmise keskkoolilõpetaja initsiatiivikus on tagashoidlik ja hirm eksida suur, kahtlustan, et koolil on siin oma osa.


• Vana jutt, aga ikkagi, kooli roll peab muutuma teadmiste andjast seoste seletajaks ja selgitajaks.


• Eelnev on võimalik kahel eeldusel (aga neid eelduseid ei ole kerge täita): koolist peab saama vinge koht, kus töötada, aga Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb täna ette, et kool peab olema ülisuure hierarhiaga organisatsioon - kõik asjad otsustab koolijuht.


• Teine eeldus on, et õpetajatele tekiks aega - täna töötavad nad 50 tundi nädalas, mis on 15 tundi rohkem kui ette nähtud. Kui aega ei ole, siis pole õpetaja loovusest mõtet rääkida, kui aga õpetaja pole loov, siis ei suuda ta elu sees lastele loovat lähenemist õpetada.


• Kuna lapsed on erinevad, siis mina isiklikult loodan ka, et õpikeskkond kõige laiemas mõttes muutub oluliselt mitmekesisemaks: erinevad pedagoogilised (Montessory, Waldorf jt) suunad rikastavad, mitte ei kurna.