Lõpetasime hiljuti ühe armsa projekti. Ei, see ei saanud valmis. Otsustasime selle pooleli jätta. Hoolimata sellest, et see oli meile südamelähedane. Hoolimata sellest, et olime sinna meeletult aega pannud. Ja raha. Aga asi polnud loodetud kujul tööle läinud. Tõsi, kogu aeg oli lootus, et pingutame natuke veel ja siis peaks küll hooga käima minema.

Aga ühel hetkel on vaja otsustada. Otsustamise tegi kergemaks see, et tuli meelde üks kunagi loetud mõttearendus Irdi kohta.

"Irdi ajal oli nii, et teeme nii kaua kui teeme. Seni, kuni tükk valmis. Ta võis tõsta esietendust siia-sinna, kuidas temale sobis. Selline juhtum näiteks, et meil oli tükk kohe-kohe välja tulemas. Dekoratsioonid laval, kostüümid, suur töö oli tehtud. Ird istus saalis. Keset proovi järsku tõusis ja ütles: “Kurat, ärme seda tee! Nii sitt tükk, raisk!” Ja läks. Tükk võeti maha. Järgmine päev oli unustatud kõik. Me olime sellega aga mässanud kaua."

Nii rääkis Aivar Tommingas ühes vanas intervjuus Kaarel Irdi pühendumisest.

Bingo!

Kui on sitt asi, siis ärme tee!

Hoolimata sellest, et siiani arvasime, et teeme. Hoolimata sellest kui palju aega ja raha oleme seni panustanud. Reaalses elus kipub olema täpselt vastupidi - jätkame mingeid tegevusi, kuna oleme selle alla juba matnud hea hunniku raha või aega...

Tegelikult on see raha ja aeg läinud niikuinii ja mingit pointi pole edasi teha.

Keskendu oma eesmärgile! Otsuseid tehakse selleks, et saavutada mingid eesmärgid. Varasemate otsuste kaitsmise asemel vaata kuidas Sa parimal moel tänasest olukorrast soovitud olukorrani jõuad. Sitt asi Sind eesmärgile lähemale ei vii, isegi kui lühiajaliselt sellega grammike rohkem raha teenid.

Millal Sa viimati jätsid mingi asja lõpu eel pooleli? Tehke järgmine nädal üks koosolek, kuhu iga osaleja toob ühe ettepaneku, mis projekti võiksite tegelikult maha tõmmata. Korrake seda edaspidi kord kvartalis.