Meie lugu

Tule mugavustsoonist välja!

Esimest korda peale tööstusrevolutsiooni elame me ajal, kus minevik annab meile vähe aimdust sellest, milline tulevik meid ees ootab. Nii-on-alati-tehtud argument sisaldab hääbumise seemneid. Usume, et järgmise kümnendi jooksul jäävad ellu meeskonnad, kes mõtlevad eristuvalt ning seavad kahtluse alla kõik senised praktikad. Miks asjad on nii nagu nad on? Kuidas need homme muutuvad? Mille mõjul? Kuidas meie selle valguses saavutame oma eesmärgid? 

Sellele mõeldes ning olles varustatud pikaajalise ärikonsultatsiooni kogemusega otsustasime 2010 aastal rajada koha, kus meeskonnad saaks nendesse teemadesse süveneda. Sobivat kohta otsidess leidsime Vana-Võromaa servalt väärika vana talu - Neitsijärve talu.

Selles, ajaloolistel Partsi mõisa maadel asuvas, Neitsijärve talus on alati uusi asju tehtud - vanimad säilinud kirjalikud allikad räägivad, et 19. sajandi teises pooles oli siin kohaliku mõisa alla kuulunud käsitöötalu - siinsed elanikud elatasid ennast oma loominguga. Pole ka ime - see koht on loomiseks loodud. Seda on õhus tunda. Tunned? Meie tunneme. 

Ilmselt tundis seda ka Duderhofi vabahärra, Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ning Liivimaa kindralkuberner Johann Skytte (1577-1645), kes oli 17. sajandi alguses, siit paari kilomeetri kaugusel asuva Partsi mõisa omanik. Raske on leida Eestimaa ja rahva ajalugu rohkem mõjutanud innovaatorit kui meie esimese ülikooli asutamise peainitsiaator Johann Skytte. Ilmselt just siin, oma mõisa verandal istudes, head kohvi ning rahu ja vaikust nautides, mõtles ta esimest korda nii Tartu Ülikooli kui selle eelkäija Academia Gustaviana rajamisest. Võis ju nii olla?

Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas Skytte lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad – eestlased ja lätlased. 

Nüüd, 300 aastat hiljem, pakume meie oma klientidele siin, ajaloolistel Partsi mõisa maadel, seda sama keskkonda - head kohvi, vaikust, rahu ning süvenemisvõimalust. Ikka selleks, et saaksite algatada suuri asju - neid millest saavad kasu nii eestlased, lätlased kui kaugemad rahvad.

Me ei ole seda enam kui 100 aasta vanust kästiöötalu perfektseks lihvinud. Meie eelistuseks on saja aasta vanused palkseinad ning arhailine viimistlus. See on päris. Seda rahulikku keskkonda oleme kombineerinud isiklikust pikast praktikast ning teadusuuringutest pärit arusaamadega sellest, milline ruum aitab süvenemisele ja lahenduste märkamisele kaasa. 

Jah, ja päris on ka siinne rahu ja vaikus. Ja puhas loodus ja linnulaul. See paneb mõtte tööle. Mõnus on olla. Järsku tabad end mõttelt, et tegelikult ei olegi kuskile kiiret ning saad oma meeskonnaga süveneda. Nii algavadki uued edulood – süvenemisest.