Nii-on-alati-tehtud hoiak sisaldab hääbumise seemneid. Meie usume, et parem on mitte takerduda senistesse praktikatesse, vaid vahetada hoopis vaatenurka, tantsida enda muusika järgi ja teha asju omal viisil.
Sellele mõeldes ning olles varustatud pikaajalise ärikonsultatsiooni kogemusega otsustasime 2010 aastal rajada koha, kus meeskonnad saaks vaatenurki vahetada ning oma ajurünnakuid korraldada.
Sobivat kohta otsidess leidsime Vana-Võromaa servalt väärika vana talu - Neitsijärve talu. Ajalooline omanik müüs selle koha, sest siin pidavat olema halb kartulimaa :-).
Meile sobib. Meie kolisime siia elama - ikka selleks, et teha asju omal viisil. Täna viime siin läbi erinevaid ajurünnakuid, mis aitavad meeskondadel mugavustsoonist välja tulla. Kartul tuleb nendelt, kes seda kasvatada tahavad. Paremal maal.
Ilmselt tundis seda ka Duderhofi vabahärra, Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ning Liivimaa kindralkuberner Johann Skytte (1577-1645), kes oli 17. sajandi alguses, siit paari kilomeetri kaugusel asuva Partsi mõisa omanik. Raske on leida Eestimaa ja rahva ajalugu rohkem mõjutanud innovaatorit kui meie esimese ülikooli asutamise peainitsiaator Johann Skytte.
Ilmselt just siin, oma mõisa verandal istudes, head kohvi ning rahu ja vaikust nautides, mõtles ta esimest korda nii Tartu Ülikooli kui selle eelkäija Academia Gustaviana rajamisest. Võis ju nii olla?
Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas Skytte lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad – eestlased ja lätlased.