Lihtne nõuanne kuidas parimaid praktikaid eirates ergutada läbimurdeliste äriarendusideede leidmist

Kuidas inimene saab oma erialal pädevaks? Üldiselt on see kõigil üpris sarnane teekond - õpime, küsime nõu, uurime mida varasemad spetsialistid on teinud jne. Lihtsalt öeldes - kasutame seniste ekspertide kogemusi enda pädevuse ülesehitamiseks. Innovatsiooniks sellest aga ei piisa.

Medici efekt
Frans Johansson - raamatu “Medici efekt” autor - ütleb, et kui tahad leida ja ellu viia meeletuid ideid, siis peamine asi, mis takistab on senine suhtevõrgustik, sest see hoiab sind samade mõtete ringis. Sellest välja murdmiseks on vaja “nuusutada” võimalikult palju erinevaid valdkondi - mingil hetkel hakkad nendest valdkondadest leidma inspiratsiooni ning ideid.

The Structure of Scientific Revolutions"

Sarnasel seisukohal oli Thomas Kuhn, kes väitis oma enam kui pool sajandit tagasi ilmunud raamatus "The Structure of Scientific Revolutions", et revolutsiooniliste muudatusteni ühes või teises valdkonnas on peaaegu alati jõudnud kas väga noored või alles selle valdkonnaga tegelemist alustanud isikud.

Teenusedisain kaugtöötajale ehk kuidas rahvusvaheline kaugtöötaja erineb äri- ja puhketuristist

Kirjutasime mõni aeg tagasi postituse "Kaugtöö ja diginomaadlus - mida uuringud räägivad". See põhines rahvusvahelisel uuringul ning olemasolevate teadusartiklite ja uuringute sünteesil ja avas diginomaadluse tausta ja olemust.

Käesolevas postituses jagame samade andmete põhjal koostatud nõuandeid, mida iga turimisteenusepakkuja peaks arvestama kui disainib sellele sihtgrupile teenuseid.

Surevad patsiendid, mõõdikud ja tulemuste mõõtmine

Õeldakse, et mõõtmine on edu eeldus. Kuidas aga seada õigeid mõõdikuid? Anname siin postituses täpse juhendi alustamiseks ja eelduste hindamiseks.

Kõigepealt üks näide, kuidas valed mõõdikud ja mõõtmine võib vussi minna

Veidi üle 20 aastat tagasi leppisid USA tipphaiglad kokku, et hakkavad avalikustama ühte mõõdikut - haigete suremuse määra oma haiglates.

Kavatsused olid üllad - haiglad muutuvad läbipaistvamaks, patsientidel tekib võimalus võrrelda erinevaid haiglaid ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti.

Esmapilgul on mõte ju iseenesest loogiline - haigla eesmärk on inimesi ravida, seega on suremuse määr otseselt põhitegevuse kvaliteediga seotud mõõdik, mis annab objektiivse pildi.

Aga seda ainult esmapilgul.

Usutavus tapab innovatsiooni. Neuroteadlane annab nõu, mida teha selle vältimiseks


ajurünnak loovusaidas
Kogunete meeskonnaga tahvli ääres, sõnastate küsimuse ning hakkate arutades ideid kirja panema. Kõik tundub õige.

Aga kas tundub õige või ka ON õige?

Neuroteadlane Angus Fletcher arvab, et kui eesmägiks on leida lennukaid ja suuri ideid, siis ilmselt ei ole selline tegutsemisviis õige. Nimelt hetkel, kui hakkame sellisel moel mõtlema väljakutsetele ja võimalustele, aktiveerime oma hirmud ja lootused, mis mõlemad piiravad radikaalselt meie loovust. Selle tulemusel me keskendume usutavatele lühiajalistele lahendustele ning lükkame kõrvale nö suured mõtted.

Mida siis teha? Angus Fletcher pakub oma lahenduse - tuleb mõelda tagurpidi.

3 uuringutest pärit teadmist, mis panevad Sinu meeskonna loovuse lendama

Loovus on vastuoluline - seda on korduvalt nimetatud 21. sajandi üheks olulisemaks kompetentsiks (näiteks siin) ning samal ajal peetakse seda ka väga ebamääraseks - loovprotsessi on keeruline mööta ja juhtida ning ideed lihtsalt kuskilt "tulevad". Või siis ei tule.

Kuidas me saaks luua töökeskkonna, kus meeskonnal tekiks senisest rohkem ideid?

Allpool on nopped teadlaste töödest, mis annavad kolm võtit ideede leidmiseks vajaliku keskkonna loomiseks.

Kaugtöö ja diginomaadlus - mida uuringud räägivad

Elame uues maailmas – viimase paari aasta jooksul on töömaailm teinud läbi aastakümnete suurima muutuse – kaugtöö on vabastanud paljud inimesed vajadusest minna iga päev kontorisse.

kaugtöötaja, diginomaad

Väike, kuid kasvav rühm kontoritöötajaid, kes kasutab oma töö tegemiseks tehnoloogiat, naudib reisimist võimaldavat elustiili ja töökorraldust. Need nn diginomaadid on sageli oma kodulinna kohvikud ja kodukontorid maha jätnud ning postitavad sotsiaalmeediasse fotosid oma eksootilistest “kontoritest” mererannal.

Kuidas nende elu tegelikult välja näeb? Kes nad on? Kas ja millised võimalused avanevad siit turismisektorile?

Arhiiv

STOP!