Strateegia loomine ebakindlal ajal

Vaevalt on vaja seda öelda, aga ettevõtetel on tänases majanduskeskkonnas peaaegu võimatu tulevikku planeerida. Ebakindlad ajad tähendavad stressi ja riski, kuid samavõrra tähendavad need ka võimalusi - just sellistel aegadel jagatakse ümber turuosasid.

Oleme üle 20 aasta aidanud erinevatel organisatsioonidel strateegilise planeerimisega. Siin postituses jagame nõuandeid, kuidas praegusel ajal oma organisatsiooni strateegia läbi mõelda.

Koondasime oma soovitused kuueks konkreetseks sammuks ja lisasime konkreetsed tööriistad ja metoodika soovitused - ikka selleks, et strateegiline planeerimine oleks sinu meeskonna jaoks lihtsam.

Küsige hoopis 50 küsimust - see aitab süveneda

Ajurünnaku asemel võib kasutada ka küsimusrünnakut - see sunnib palju rohkem süvenema.

Kas oled kogenud, et ajurünnak ei toimi? Hal Gregersen, innovatsiooni professor Inseadi ärikoolis, soovitab hakata klassikalise ajurünnaku asemel kasutama küsimisrünnakut (ingl.k question storming). "Katsuge iga lahendatava probleemi kohta panna kirja minimaalselt 50 küsimust," soovitab ta. Kirjutage need seinale nagu tavaliselt kirjutate ideid - see ergutab kõikide mõttelendu.

Lihtne nõuanne kuidas parimaid praktikaid eirates ergutada läbimurdeliste äriarendusideede leidmist

Kuidas inimene saab oma erialal pädevaks? Üldiselt on see kõigil üpris sarnane teekond - õpime, küsime nõu, uurime mida varasemad spetsialistid on teinud jne. Lihtsalt öeldes - kasutame seniste ekspertide kogemusi enda pädevuse ülesehitamiseks. Innovatsiooniks sellest aga ei piisa.

Medici efekt
Frans Johansson - raamatu “Medici efekt” autor - ütleb, et kui tahad leida ja ellu viia meeletuid ideid, siis peamine asi, mis takistab on senine suhtevõrgustik, sest see hoiab sind samade mõtete ringis. Sellest välja murdmiseks on vaja “nuusutada” võimalikult palju erinevaid valdkondi - mingil hetkel hakkad nendest valdkondadest leidma inspiratsiooni ning ideid.

The Structure of Scientific Revolutions"

Sarnasel seisukohal oli Thomas Kuhn, kes väitis oma enam kui pool sajandit tagasi ilmunud raamatus "The Structure of Scientific Revolutions", et revolutsiooniliste muudatusteni ühes või teises valdkonnas on peaaegu alati jõudnud kas väga noored või alles selle valdkonnaga tegelemist alustanud isikud.

Teenusedisain kaugtöötajale ehk kuidas rahvusvaheline kaugtöötaja erineb äri- ja puhketuristist

Kirjutasime mõni aeg tagasi postituse "Kaugtöö ja diginomaadlus - mida uuringud räägivad". See põhines rahvusvahelisel uuringul ning olemasolevate teadusartiklite ja uuringute sünteesil ja avas diginomaadluse tausta ja olemust.

Käesolevas postituses jagame samade andmete põhjal koostatud nõuandeid, mida iga turimisteenusepakkuja peaks arvestama kui disainib sellele sihtgrupile teenuseid.

Surevad patsiendid, mõõdikud ja tulemuste mõõtmine

Õeldakse, et mõõtmine on edu eeldus. Kuidas aga seada õigeid mõõdikuid? Anname siin postituses täpse juhendi alustamiseks ja eelduste hindamiseks.

Kõigepealt üks näide, kuidas valed mõõdikud ja mõõtmine võib vussi minna

Veidi üle 20 aastat tagasi leppisid USA tipphaiglad kokku, et hakkavad avalikustama ühte mõõdikut - haigete suremuse määra oma haiglates.

Kavatsused olid üllad - haiglad muutuvad läbipaistvamaks, patsientidel tekib võimalus võrrelda erinevaid haiglaid ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti.

Esmapilgul on mõte ju iseenesest loogiline - haigla eesmärk on inimesi ravida, seega on suremuse määr otseselt põhitegevuse kvaliteediga seotud mõõdik, mis annab objektiivse pildi.

Aga seda ainult esmapilgul.

Usutavus tapab innovatsiooni. Neuroteadlane annab nõu, mida teha selle vältimiseks


ajurünnak loovusaidas
Kogunete meeskonnaga tahvli ääres, sõnastate küsimuse ning hakkate arutades ideid kirja panema. Kõik tundub õige.

Aga kas tundub õige või ka ON õige?

Neuroteadlane Angus Fletcher arvab, et kui eesmägiks on leida lennukaid ja suuri ideid, siis ilmselt ei ole selline tegutsemisviis õige. Nimelt hetkel, kui hakkame sellisel moel mõtlema väljakutsetele ja võimalustele, aktiveerime oma hirmud ja lootused, mis mõlemad piiravad radikaalselt meie loovust. Selle tulemusel me keskendume usutavatele lühiajalistele lahendustele ning lükkame kõrvale nö suured mõtted.

Mida siis teha? Angus Fletcher pakub oma lahenduse - tuleb mõelda tagurpidi.

Arhiiv

STOP!