Filtreeri postitusi

2019 aasta enimloetud postitused - SWOT, ajurünnak ja muudatuste juhtimine

Korjasime siia postitusse kokku 2019 aasta enimloetud lood meie blogis.

Heameel on, et päris mitmed põhjalike juhenditega lood on enimloetute seas - näiteks juhend kuidas päriselt ajurünnakut läbi viia, SWOTi teha nii, et sealt saaks ka midagi järeldada või edukalt muudatusi juhtida jne.

Aitäh sulle ja eks me proovime ka edaspidi kirjutada seda, millest sulle reaalselt kasu on.

Muudatuste juhtimine: kuidas tekitada uusi harjumusi ja vabaneda vanadest?

Pole vahet, kas pealkiri köitis sind seetõttu, et vaevad pead mõne uue idee elluviimise ja muudatuse juhtimise üle või oled äsja andnud uusaastalubaduse ja tõsimeeli proovid seda ellu viia (muide, nendest niikuinii ainult ca 10% viiakse ellu) - printsiibid, mida pead mõistma on samad. Teiste sõnadega - iga muudatus nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil jõuab ühel hetkel selleni, et muutuma peavad üksikisiku harjumused. Ja see on paras pähkel.

OKR rusikareeglid

Oleme varasemates postitustes vaadanud, kus OKR on alguse saanud ja miks seda peaks kasutama. Täna keskendume rusikareeglitele.

OKR-ide ehk eesmärkide ja võtmetulemuste kokku leppimine peaks algama pikaajalisest strateegilisest eesmärgist ehk visioonist, mille alusel defineerite aastaeesmärgi(d).

Iga aastaeesmärk omakorda tuleb tükeldada kvartalieesmärkideks – küsige: „Mida on aastaeesmärgist võimalik saavutada juba eeloleval kvartali jooksul?“.

Seejärel defineerige iga kvartaalse eesmärgi juurde 3-5 võtmetulemust. Tulemustega tuleks siduda tegevused, mida nende saavutamiseks on vaja teha.

OKR metoodika - miks seda kasutada?

Kirjutasime mõni aeg tagasi ülevaate sellest, et mis on OKR ja kust see metoodika pärit on. Lähme täna edasi - ja selgitame, miks ettevõtted võiks seda kasutada.

Esmane vastus on lihtne - see aitab sul ehitada konkurentidest parema elluviimise võimekuse!

Kuidas? Kaks põhjust:

  • OKR annab sinu inimestele selguse, mida teha ja mida mitte teha
  • Suurendab planeerimise paindlikkust ja reageerimise kiirust

Globaalse konsultatsioonifirma Deloitte poolt 2015 aastal tehtud uuring tõdes, et mitte ühelgi teisel teguril ei ole inimese tulemustele suuremat positiivset mõju kui selgelt määratletud eesmärkidel, mis on kirja pandud ja millest räägitakse avameelselt.

Arhiiv

STOP!