7 harjumust, mis tapavad su loovuse ja mida sa saad ette võtta, et olla nutikam ja loovam
Loovust läheb järjest rohkem vaja, leiavad uuringud
The Employment Policy Foundationi hinnangu järgi on 80% meid tulevikus ähvardavast tööjõupuudusest seotud oskuste puudulikkusega - üha suurem osa töökohtadest eeldab inimestelt oluliselt keerukamaid interdistsiplinaarseid oskusi.
Seda kinnitab ka IBM´i poolt juba 2010 aastal 66-s riigis 33 tööstusharu liidri seas tehtud uuring, kust selgus, et ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents loovus. Selle all ei pea nad silmas kaunite kunstide valdamist, vaid oskust...:
Seda kinnitab ka IBM´i poolt juba 2010 aastal 66-s riigis 33 tööstusharu liidri seas tehtud uuring, kust selgus, et ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents loovus. Selle all ei pea nad silmas kaunite kunstide valdamist, vaid oskust...:
- ... leida uusi seoseid,
- ... mõista tervikut,
- ... taluda määramatust (tere tulemast post-corona maailma),
- ... muuta seniseid käitumusmustreid ja ärimudeleid jmt.
Nende arengute peamised põhjused on, et ühest küljest läheb kõik keerulisemaks
- kasvab regulatsioonide hulk, maailma majanduskeskused on muutumas,
järjest kasvab muutuste tempo erinevates tööstusharudes ja sellest
tulenevalt muutuvad ärimudelid kiiremini kui eales varem. Teisest
küljest väheneb pähe õpitud teadmiste tähtsus – faktiteadmised on paari hiirekliki kaugusel, oluliseks on muutunud info selekteerimise ja kasutamise oskus.
Milline on olukord loovusega?
On kaks suurt klišeed - esimene ütleb, et igaüks saab olla loov, teise abil sisendavad enamus endale, et nemad küll loovad ei ole. Päris täpsed pole loomulikult kumbki. Trikk aga on selles, et enamus meist saab ise valida kumb meie kohta tõesem on.
Panen allpool ritta seitse harjumust, mille muutmine aitab sul pidada enda kohta tõeseks seda esimest väidet.
Maailmakohvik - hea arutelumeetod suurele grupile
Kellele ja mis olukorras on Maailmakohviku meetod hea?
Maailmakohvik (ingl. k. world cafe) on tõhus tehnika suure hulga inimestega (kasvõi 100 inimest) arutelu korraldamiseks. See võimaldab:
- kujundada ühist arvamust,
- analüüsida väljakutset,
- leida olemasolevatele probleemidele uudseid lahendusideid.
Kust sai Maailmakohviku meetod alguse?
Meetod sai suuresti alguse juhusest. Selle loojaks peetakse David Isaacs´i, kes ühel vihmasel päeval 1995 aastal võõrustas Rootsi korporatsiooni Scandia strateegiaarutelu, mis oli algselt planeeritud toimuma vabas õhus. Vihma tõttu koliti aruteluga siseruumidesse plaanitud kohvilaudade äärde ja õhutati vabas vormis lauavestlusi.
Umbes 45 minutilise arutelu järel ütles üks osaleja, et teda huvitab väga, mis toimub naaberlaudades ja teeb ettepaneku jätta üks inimene lauda ja ülejäänud võiksid istuda järgmisesse lauda, et tutvustada oma laudkonna kõnelusi ka teistele. Kõik nõustuvad selle mõttega. Ruumis on elevust, lauavahetust korratakse veel. Vestlused on intensiivsed, laual olevatele paberitele tekivad visandid, numbrid ja pildid. Kohvikuprotsess aitas vallandada ühise tarkuse. Selle kogemuse mõtestamisest areneski välja uus rühmatöö meetod - Maailmakohvik. Täpsemalt saad sellest lugeda tema raamatust "The World Café: Shaping Our Futures Through Conversations That Matter".
Strateegia ellu viimine ehk OKR metoodika tutvustus, nõuanded ning tööriistad juurutamiseks
Millega on tegu ja kuidas see seostub strateegilise planeerimisega?
Nagu Sa hästi tead, ei määra organisatsiooni edu mitte tema nutikas strateegia, vaid selle ellu viimine. Hästi lihtsalt öeldes ongi OKR ehk eesti keeles eesmärgid ja võtmetulemused
(ingl.k. Objectives and Key Results) metoodika, mis aitab strateegilisi valikuid senisest paremini ellu viia.
Panime siia postitusesse kirja põhjaliku selgituse, mis aitab Sul hinnata, kas see metoodika on Sinu organisatsioonile sobiv. Ükskõik kui põhjalik see postitus ka ei oleks, ei kata see siiski kõiki asjaolusid. Seetõttu soovitame Sul kindlasti lugeda ka meie hästi praktilist raamatut OKRidest - "Saavutatud", mis räägib metoodika veel põhjalikumalt lahti ja on kasutatav juurutamise manuaalina.
Priit Kallas ja Indrek Maripuu: "Kuidas mõõta digiturundust?"
Käisime Äripäeva raadio saates
„Digiturunduse praktikum“
Priit Kallasega DreamGrowst vestlemas kuidas mõõta nii digiturundust kui ka turundust ja arendustegevusi laiemalt.
Meie lähtekoht oli lihtne - ei digiturundus, ega turundus pole ju eesmärk omaette, vaid vahend ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Seega oleks vaja kogu tegevustik asetada suuremasse pilti, määrata võtmetulemused ja alles siis jõuame tegevuste juurde (vaata allolev joonis).
Kuidas märgata häid võimalusi?
Maailm on täis ideid, mis alguses said hävitava hinnangu ja pärast osutusid läbimurdeliseks innovatsiooniks, mis muutsid tööstusharu, inimeste saatuseid või tervet maailma.
Uurime mis on algsete tagasilükkamiste põhjused ning pakume välja lahendused, mida sinu meeskond saaks teha, et häid võimalusi ära tunda.
Kuidas leida tootearendusideid mis rokivad?
Üks geniaalne tehnika raamist väljas tootearenduse jaoks?
"Oskad sa soovitada mõnda head loovustehnikat, mida kasutades saaksime oma meeskonnaga uusi tootearendusideid luua," on meilt korduvalt küsitud.
Kurb, aga võluvitsa - tootearendus pole mingi erand - siin ei ole. Ei ole ühte geniaalset tehnikat, mis alati töötab. Pigem on see organisatsioonikultuuri ning meeskonnaliikmete hoiakute teema.
Panimegi siia kirja mõtted ja soovitused, millest võiks tootearenduse jaoks sobilike hoiakute loomisel abi olla. Seekord keskendume just olukorrale kui on vaja leida täiesti uusi ideid. Disainmõtlemisel põhinevaid lahendusi ehk neid, kus jälgitakse ja analüüsitakse olemasolevate klientide käitumist, oli juttu tootearenduse ja teenusedisaini postituses. Tegelikult moodustavad need kaks postitust kokku ühe päris hea terviku - nii loovam kui analüütilisem lähenemine täiendavad tootearendusmeeskonna tööriistakasti.