Usutavus tapab innovatsiooni. Neuroteadlane annab nõu, mida teha selle vältimiseks


ajurünnak loovusaidas
Kogunete meeskonnaga tahvli ääres, sõnastate küsimuse ning hakkate arutades ideid kirja panema. Kõik tundub õige.

Aga kas tundub õige või ka ON õige?

Neuroteadlane Angus Fletcher arvab, et kui eesmägiks on leida lennukaid ja suuri ideid, siis ilmselt ei ole selline tegutsemisviis õige. Nimelt hetkel, kui hakkame sellisel moel mõtlema väljakutsetele ja võimalustele, aktiveerime oma hirmud ja lootused, mis mõlemad piiravad radikaalselt meie loovust. Selle tulemusel me keskendume usutavatele lühiajalistele lahendustele ning lükkame kõrvale nö suured mõtted.

Mida siis teha? Angus Fletcher pakub oma lahenduse - tuleb mõelda tagurpidi.

3 uuringutest pärit teadmist, mis panevad Sinu meeskonna loovuse lendama

Loovus on vastuoluline - seda on korduvalt nimetatud 21. sajandi üheks olulisemaks kompetentsiks (näiteks siin) ning samal ajal peetakse seda ka väga ebamääraseks - loovprotsessi on keeruline mööta ja juhtida ning ideed lihtsalt kuskilt "tulevad". Või siis ei tule.

Kuidas me saaks luua töökeskkonna, kus meeskonnal tekiks senisest rohkem ideid?

Allpool on nopped teadlaste töödest, mis annavad kolm võtit ideede leidmiseks vajaliku keskkonna loomiseks.

Kaugtöö ja diginomaadlus - mida uuringud räägivad

Elame uues maailmas – viimase paari aasta jooksul on töömaailm teinud läbi aastakümnete suurima muutuse – kaugtöö on vabastanud paljud inimesed vajadusest minna iga päev kontorisse.

kaugtöötaja, diginomaad

Väike, kuid kasvav rühm kontoritöötajaid, kes kasutab oma töö tegemiseks tehnoloogiat, naudib reisimist võimaldavat elustiili ja töökorraldust. Need nn diginomaadid on sageli oma kodulinna kohvikud ja kodukontorid maha jätnud ning postitavad sotsiaalmeediasse fotosid oma eksootilistest “kontoritest” mererannal.

Kuidas nende elu tegelikult välja näeb? Kes nad on? Kas ja millised võimalused avanevad siit turismisektorile?

Kas tahad olla loovam ehk miks head mõtted blokeerivad väga häid (ja kuidas seda vältida)

Oled kogenud olukorda, kus sina oled kulutanud tunde mingi ülesande lahendamiseks ja siis tuleb keegi, viskab pilgu peale ja ütleb sobiva lahenduse?

Enamus meist on. Ja enamus on ka ennast siis suhteliselt räbalalt tundnud - ma-siin-otsin-ja-nikastan-aju-ära-ja-sa-lahendad-kohe...

Tegelikult ei peaks ennast halvasti tundma, sest tõenäoliselt ei ole probleem intelligentsuse puudumises. Ilmselt sa ka pingutasid piisavalt. Uuring ütleb, et probleem on hoopis selles, kust sa lahendust otsid, õigemini kuhu sa lahenduse otsimisel takerdud.

Uuring: Zoom ei ole hea vahend virtuaalse ajurünnaku läbiviimiseks

“Kaugtöö kui töötamise viis on tulnud, et jääda – tulevikus me ei räägi eraldi kaugtööst ja tööst kontoris – nii nagu me ei räägi enam värviteleviisorist,” ütles meile üks hiljutises uuringus osalenu. Ilmselt on tal õigus.

Kuidas selles hübriidtöömaailmas, aga ajurünnakuid tehakse? 

Käitumisteadlane Gleb Tsipursky ütleb, et juhtide suurim viga on soov rakendada virtuaalkoosolekul koosolekuruumis toiminud ajurünnaku põhimõtteid. Teine uuring ütleb, et Zoom tapab loovuse.

Mida siis teha? Kuidas panna ideed lendama inimestel, kes on väljaspool kontorit?

Käimas on töörevolutsioon - teeme Eestist kaugtöömaa!

Edukas Eesti 2022 konkursil II koha saavutanud essee (lisaks If Kindlustuse lemmiku eriauhind ja Ellex Raidla Advokaadibüroo eriauhind).

Rahvusvaheli turism kukkus 2020. aastal pandeemia mõjul kokku – Maailma
Turismiorganisatsiooni baromeetri andmetel vähenes maailmas rahvusvaheline turism aasta varasemaga võrreldes 73%. Eestis oli kukkumine sarnane ning seetõttu langes turismiteenuste eksport 2,07 miljardilt eurolt 0,59 miljardile ning töökohtade arv sektoris vähenes 35% (EAS). Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal 2000 aastal.

Arhiiv

STOP!