Mõtle oma ettevõtte põhifunktsioonidele – turundus, müük, personal, finantsid, tootmine. Mis on selle aasta eesmärgid ja kuidas edeneb nende täitmine? Loodetavasti saad öelda, et plaanid on täis ja elu ilus.

Kui aga on teisiti – eesmärgid kipuvad haardeulatusest välja jääma – võib sinu meeskonnal olla kasu allolevast mõtteharjutusest.

Tõsi, paljudes olukordades on vaidlemine ja arutamine mõistlik viis ühisele arusaamisele jõudmiseks. Käesolevas kirjatükis anname aga mõned praktilised näpunäited olukordadeks kui sellest jääb väheks. Ja seda tuleb ette ka parimates meeskondades - me kõik takerdume aeg-ajalt harjumustesse ja mustritesse ning jätkame varem edu taganud tegevustega isegi siis, kui on juba selge, et need enam sama edukalt ei toimi.

Kas teadsid, et kui inimesed panna koos midagi looma, hakkavad nad üksteist rohkem väärtustama ning selle tulemusel paraneb meeskonnatöö? Just selle tulemuseni jõudis üks värske uuring, mida HBR refereeris.

Mitte midagi on parem kui midagi.

• "Mitte midagi" on parem kui arsti järjekorras uudiste lugemine
  
• "Mitte midagi" on parem kui sotsiaalmeedia kontrollimine foori punase tule taga
• "Mitte midagi" on parem kui paarile e-kirjale vastamine kahe koosoleku vahel
  
• "Mitte midagi" on parem kui aktsiaportfelli väärtuse kontrollimine
• "Mitte midagi" on parem kui kiire telefonikõne koopiamasina juurde kõndides
• "Mitte midagi" on parem kui e-kirjade lugemine koosoleku ajal
  
• "Mitte midagi" on parem kui kohvipausi ajal Äripäeva lehitsemine
• "Mitte midagi" on parem kui iga pausi täitmine mõne kasuliku tegevusega 
• "Mitte midagi" on parem kui [sisesta siia tegevus, millega tööpäevas tekkivaid "auke" täidad]

Mis on innovatsiooni saladus ehk kuidas luua tõeliselt nutikas ja innovaatiline meeskond?

On üks vana tõde, et innovatsioon algab vaatenurga vahetamisest. Algab küsimusest, mis kas seab seniseid praktikaid kahtluse alla või loob inimeste peas mingi uue seose, mis viib innovaatilise lahenduseni.

Innovatsioonist on kirjutatud kuhjade viisi raamatuid. Selles postituses me läheneme palju lihtsamalt - küsimuste küsimisest. Võtame "pulkadeks lahti" miks ja milliseid küsimusi tasub kolleegidelt küsida. Luban, et selle postituse lugemise järel vaatad küsimustele teisiti ja oskad neid süsteemsemalt küsida ning seeläbi luua keskkonda, kus innovatsioon saab tekkida.

Juhid, kes küsivad küsimusi, on tulemuslikumad

Lastena me küsime teatud vanuses hästi palju küsimusi, aga hiljem loobume sellest mingil põhjusel. Mõned ütlevad, et põhjuseks on haridussüsteem, teised väidavad, et see ongi eakohane viis maailma tundma õppida. 

Olgu see põhjus mis tahes - meil tasuks vaeva näha, et see oskus elus hoida. Seda kinnitab terve mõistus (sest tähendab küsimuste küsimine ju rohkem mõtlemist ja vähem autopiloodil kulgemist), aga seda tõestavad ka mitmed uuringud. Üks selline on professor Jeff Dyer´i (Brigham Young University) ja Hal Gregersen´i (INSEAD) poolt läbi viidud uuring, kus nad leidsid, et liidrid, kes olid uudishimulikud ja julgesid pidevalt küsida lapselikke küsimusi, olid tulemuslikumad. Lapselik tähendab siin kontekstis lakkamatut valmisolekute küsida miks-küsimusi ja seada hetkeolukorda kahtluse alla. Kui tahad Dyeri-Gregerseni uuringu kohta rohkem lugeda, siis loe selle põhjal kirjutatud raamatut “The Innovators’ DNA”.