Filtreeri postitusi

8 teadusuuringut, mis annavad põhjust oma töökorraldus läbi mõelda

Visalt elab veendumus, et kellast-kellani tööpäev on retsept organisatsiooni edule. Industriaalajastul see kindlasti nii oligi - muu töökorraldus polnud mõeldav. Täna on see aga vaid üks mitmest võimalusest.

Kuna teema on asukohavaba töötamise plahvatusliku kasvu ajal taas päevakorda kerkinud ning paljud mõtestavad organisatsioonikultuuri ja töökorraldust, siis korjasime siia postitusse kokku teadusuuringute nopped, mida oleme aastate jooksul märganud ja mis on ehk abiks sellel mõtestamise teekonnal.

Kupland - kaugtöö koostöövõrgustik

Muudatuste juhtimine ja strateegia elluviimine - soovitused ja tööriistad, mis aitavad otsuseid ellu viia

Enamus organisatsioonide jaoks ei ole raske uute ideede leidmine, vaid asjade ära tegemine 

Uuringud ütlevad, et enamus organisatsioonide jaoks ei ole raske uute ideede leidmine või nende kokku kogumine oma inimeste käest, vaid asjade ära tegemine ehk strateegia elluviimine või muudatuste juhtimine - McKinsey 2010 aastal tehtud globaalne uuring näitas, et vaid 39% tippjuhtidest usub, et tema firma on uute ideede elluviimises hea.

Korjasime siia postitusse kokku olulisemad nõuanded, mis aitavad sinu meeskonnal paremini muudatusi juhtida ning viivad teid selle 39% hulka.

ellu viimine

5 ootamatut meetodit ideede leidmiseks ja oma loovuse treenimiseks

Keegi on öelnud, et ajurünnaku korraldamine ainult siis kui panused on kõrged (=lahendatav väljakutse väga oluline), on sama "tark tegu" kui minna maratoni jooksma ilma eelneva treeninguta.

Korjasime siia postitusesse 5 erinevat ajurünnaku meetodit, mis esmapilgul võivad isegi totrad tunduda, aga ei ole seda.

Kuigi mõned nendest on kasutatavad ka ideede otsimiseks, on need eelkõige siiski mõeldud oma "loovusmuskli" treenimiseks enne maratoni. Proovi!  

6 soovitust juhile: kaugtöömeeskonna juhtimine visiooni ja tulemuste kaudu

Kui eriolukorra ajal võimaldas distantsilt töötamist kolmveerand tööandjaist, siis lähikuudel plaanib kaugtöö kasutamist jätkata 56% ettevõtetest-asutustest, ütleb värske kaugtöö uuring.

On selge, et kaugtööl on töötajate iseseisvus olulisem kui kontoris töötamise korral ning meeskonna efektiivne juhtimine läbi tegevuste ja tööülesannete jagamise on sisuliselt võimatu - vaja on paremat ja süsteemsemat lähenemist. Selleks panimegi kirja kuus soovitust, mis aitavad juhil kaugtööl oleva meeskonnaga teha selged kokkulepped eesmärkide, tulemuste ja kommunikatsiooni osas.

kaugtöö algab visioonist

7 harjumust, mis tapavad su loovuse ja mida sa saad ette võtta, et olla nutikam ja loovam

Loovust läheb järjest rohkem vaja, leiavad uuringud

The Employment Policy Foundationi hinnangu järgi on 80% meid tulevikus ähvardavast tööjõupuudusest seotud oskuste puudulikkusega - üha suurem osa töökohtadest eeldab inimestelt oluliselt keerukamaid interdistsiplinaarseid oskusi.

Seda kinnitab ka IBM´i poolt juba 2010 aastal 66-s riigis 33 tööstusharu liidri seas tehtud uuring, kust selgus, et ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents loovus. Selle all ei pea nad silmas kaunite kunstide valdamist, vaid oskust...:
  • ... leida uusi seoseid,
  • ... mõista tervikut,
  • ... taluda määramatust (tere tulemast post-corona maailma),
  • ... muuta seniseid käitumusmustreid ja ärimudeleid jmt.
Täpsemalt kirjeldab neid allolev joonis.

Uuring mis defineerib loovuse olulisuse

Nende arengute peamised põhjused on, et ühest küljest läheb kõik keerulisemaks - kasvab regulatsioonide hulk, maailma majanduskeskused on muutumas, järjest kasvab muutuste tempo erinevates tööstusharudes ja sellest tulenevalt muutuvad ärimudelid kiiremini kui eales varem. Teisest küljest väheneb pähe õpitud teadmiste tähtsus – faktiteadmised on paari hiirekliki kaugusel, oluliseks on muutunud info selekteerimise ja kasutamise oskus. 

Milline on olukord loovusega?

On kaks suurt klišeed - esimene ütleb, et igaüks saab olla loov, teise abil sisendavad enamus endale, et nemad küll loovad ei ole. Päris täpsed pole loomulikult kumbki. Trikk aga on selles, et enamus meist saab ise valida kumb meie kohta tõesem on.

Panen allpool ritta seitse harjumust, mille muutmine aitab sul pidada enda kohta tõeseks seda esimest väidet.

loovuse uuringute infograafik

Maailmakohvik - hea arutelumeetod suurele grupile

Kellele ja mis olukorras on Maailmakohviku meetod hea?

Maailmakohvik (ingl. k. world cafe) on tõhus tehnika suure hulga inimestega (kasvõi 100 inimest) arutelu korraldamiseks. See võimaldab:
  • kujundada ühist arvamust,
  • analüüsida väljakutset,
  • leida olemasolevatele probleemidele uudseid lahendusideid.

Kust sai Maailmakohviku meetod alguse?

arutelumeetod maailmakohvik ehk world cafe

Meetod sai suuresti alguse juhusest. Selle loojaks peetakse David Isaacs´i, kes ühel vihmasel päeval 1995 aastal võõrustas Rootsi korporatsiooni Scandia strateegiaarutelu, mis oli algselt planeeritud toimuma vabas õhus. Vihma tõttu koliti aruteluga siseruumidesse plaanitud kohvilaudade äärde ja õhutati vabas vormis lauavestlusi.

Umbes 45 minutilise arutelu järel ütles üks osaleja, et teda huvitab väga, mis toimub naaberlaudades ja teeb ettepaneku jätta üks inimene lauda ja ülejäänud võiksid istuda järgmisesse lauda, et tutvustada oma laudkonna kõnelusi ka teistele. Kõik nõustuvad selle mõttega. Ruumis on elevust, lauavahetust korratakse veel. Vestlused on intensiivsed, laual olevatele paberitele tekivad visandid, numbrid ja pildid. Kohvikuprotsess aitas vallandada ühise tarkuse. Selle kogemuse mõtestamisest areneski välja uus rühmatöö meetod - Maailmakohvik. Täpsemalt saad sellest lugeda tema raamatust "The World Café: Shaping Our Futures Through Conversations That Matter".

Arhiiv

STOP!