Illustratsioon: Arne Olav G. Fredriksen

Mõnikord tuleb edu tõenäosuse suurendamiseks teha asju valesti. Allpool jagame teiega ühte elust pärit mõtlemise tehnikat, mis tundub ootamatu, aga just seetõttu see toimibki.

Nolan Bushnell, Atari asutaja ja videomängutööstuse üks rajajaid, tavatses teha ajurünnakuid teisiti kui kõik teised. Teised tegid õigesti - keskendusid sellele, et kiiresti tuvastada parimad ideed ja liikuda tegevuste otsustamise juurde. 

See tundub loogiline, aga selle on üks suur puudus - osalejad hakkavad otsima ideede nõrkuseid ja vigu. 

Tehisintellekti kujutatakse sageli tööriistana, mis asendab inimtööd. Swansea Ülikooli hiljutine uuring viitab aga teistsugusele rollile: AI kui loov koostööpartner, mis aitab inimestel mõelda julgemaid ideid ja luua paremaid lahendusi, kui nad üksi suudaksid.

Tehisintellekti kasutuselevõtuga on paljudes organisatsioonides tekkinud ootus, et sellega paraneb loovus ja otsuste kvaliteet. Uuringud näitavad aga midagi muud: tulemus sõltub vähem tööriistast ja rohkem sellest, kuidas inimene mõtleb enne, kui ta AI poole pöördub.

AI mõju meeskonnale ei ole ühtlane - ühed teevad tugeva hüppe, teised toodavad jätkuvalt keskpäraseid tulemusi, kuid teevad seda lihtsalt kiiremini.

Kas su organisatsioonis elab ikka veendumus, et kellast-kellani kohalolek võrdub tulemusega? See usk pärineb ajast, mil inimene oli tootmisliini pikendus ja töö pidi olema mõõdetav silmaga. Aga mõtlemine pole nähtav tegevus ja tulemuslikkust saab mõõta läbi selgete eesmärkide.

Koondasime siia postitusse nopped teadusuuringutest, mis aitavad mõista kuidas luua loovat organisatsiooni.

Sageli öeldakse, et ideed ei loe ja teostus on kõik.

See kõlab enesekindlalt ja loogiliselt – tulemusi loovad teod, mitte mõtted.

Aga mis siis, kui see arusaam on ohtlikult poolik?

Mis siis, kui teostus on vaid jäämäe nähtav tipp – ja tõeline konkurentsieelis peitub hoopis selles, kui kiiresti ja kui palju uusi ideid meeskond üldse suudab luua?