OKR metoodika korduma kippuvad küsimused
OKR metoodika on muutumas üha
populaarsemaks tööriistaks organisatsioonide seas, kes soovivad
saavutada oma strateegilisi eesmärke tõhusalt ja mõõdetavalt.
Oleme
aidanud OKR-e juurutada paljudes organisatsioonides ning koolitanud
sellel teemal sadu juhte, jagades teadmisi ja parimaid praktikaid.
Käesolev postitus vastab korduma kippuvatele küsimustele, et aidata
paremini mõista OKR-ide olemust, nende rakendamist ning eristumist
teistest juhtimismetoodikatest, nagu KPI-d.
Selgitame, kuidas OKR-id
toetavad arendustegevusi ja innovatsiooni ning kuidas need võimaldavad
paindlikku kohandamist kiiresti muutuvas keskkonnas.
Kuidas trendidega sammu pidada? Tööriist strateegiliste otsuste tegemiseks
Trendidest, mis meid kõiki mõjutavad, räägitakse palju - digitaliseerimine, tehisintellekt, kliimamuutused ja rohepööre, (de)globaliseerumine ja geopoliitilised muutused, erinevad sotsiaalsed liikumised ja tarbijate käitumise muutused.
Usun, et oled minuga nõus - neid trende on huvitav kuulata, aga järeldusi teha on päris keeruline. Kuidas need on seotud minu äriga? Mida täpselt peaksin tegema, et trende oma äri kasuks rakendada? Samas on oma äri arendamiseks need ju võtmeküsimused.
Kas ja kuidas kasuta ChatGPT-d ideede kiiremaks ja põhjalikumaks arendamiseks?
Oled vahel kuulnud nõuannet "Mõtle nüüd loovalt!", "Pakkuge lahendusi", "Tehke ettepanekud!"? Paljud arendusprotsessid ja metoodikad jõuavad ühel hetkel selleni, olgu selleks siis disainmõtlemine, lean metoodika, ärimudeli arendamine või mõni muu.
Kuidas panna meeskond ühiselt arendusideid leidma ehk ajurünnaku, häkatoni ja arenguprogrammi võrdlus ja soovitused
Kas teadsid, et 2015 aastal loodi eestlaste korraldatud Garage48
häkatonil videoefektide rakendus Masquerade, mis sai kahe kuuga üle
miljoni kasutaja ning mille neli kuud pärast häkatoni ostis Facebook ja
mis integreeriti Instagrami filtrifunktsioonidesse? See on suurepärane
näide sellest, kuidas tavakeskkonnast välja tulles ja intensiivselt
keskendudes suudetakse lühikese ajaga luua suuri asju.
Äristrateegia: purjetamise õppetunnid juhile
Hiina väejuht Sun Tzu kirjutas umbes aastal 400 eKr esimese
strateegiaõpiku. Vähemalt on tema raamatut „The Art of War“, kus ta mõtestab militaartstrateegiaid, nii nimetatud.
Briti
turunduspraktik ja -mõtleja John Cronk mainis kunagi Pärnu
Juhtimiskonverentsil, et purjetamine on strateegia mõtestamiseks parem metafoor
kui sõjandus, sest erinevalt sõjast, on sul äris alati mitu vastast. Mitme vastase
jälgimine ja nende käikude ette aimamine on keerulisem kui ühe vastase, ütles Cronk.
Mis analoogid strateegilisel planeerimisel ja purjetamisel on ning mida juhid saaks sellest õppida?
Ratsionaalne juht ja otsustamine ehk kuidas tagada otsuste kvaliteet?
Juhina on otsustamine su kõige olulisem töö ning ka kõige riskantsem - iga vale otsus võib saatuslikuks saada. Aga kust tulevad valed otsused? Kuidas parandada otsuste kvaliteeti?
Üks on selge - keegi ei tee halbasid otsuseid sihilikult. Enamasti on põhjuseks kas puudulik info või info vale tõlgendamine - mõtle kasvõi erinevatele tajuvigadele, millest ka varem oleme kirjutanud.
Siia postitusse oleme koondanud mitmed lood, mis ilmestavad otsustamise protsessi, selgitavad, miks see kaugeltki mitte alati ei ole ratsionaalne ning pakume ka välja erinevate osapoolte soovitusi otsuste kvaliteedi parandamiseks.