Tema hinnangul on need mõlemaid tõhusad uudishimu tapjad. Kaudselt kinnitab seda ka pandeemiajärgne uuring (loe siit), milles leiti, et üks olulisemaid pandeemiast tekkinud muutusi töötajate käitumises oli statistiliselt oluline uudishimu vähenemine.

Disainiprofessor osundab, et soovides organisatsiooni innovaatilisust maksimeerida, peaksime lõpetama töö tõhususe mõõtmise, sest loova ideeni jõudmise protsess on harva tõhus - selleks on hoopis vaja rikkalikku ja ootamatut sisendit ning uusi seoseid.

Probleem on lihtne – juhi jaoks ei näe olukord, kus töötaja otsib uut sisendit ja inspiratsiooni ning sünteesib seda, välja töö tegemisena, rääkimata tõhusast töö tegemisest. Mida siis teha ja kust alustada? 

Muudatus number üks – tekita kultuur, kus alati räägitakse rohkem kui ühest lahendusideest

Legendaarne Stanfordi professor Rober McKim ütles igale oma õpilasele, kes küsis tagasisidet uue kontseptsiooni kohta: "Näita mulle kolme." McKim teadis, et valikuvõimalus on läbimurdelise idee leidmise võti.

Loomulikult on sama lähenemist on praktiseeritud mujalgi, näiteks Astro Teller -  Google legendaarne insener - käitub sarnaselt ning küsib  meeskonnalt järjekindlalt viit ideed ühe asemel. 

MUBA direktor Timo Steiner rääkis, et tema kompositsiooniõppejõud palus nii temal kui kaastudengitel alati esitada kolm versiooni – tavalise (ehk selle, mida sa kavatsesid esitada), pöörase ning kahe eelmise sünteesi. Oleme seda viimast tehnikat nüüd ka ise kasutanud ja kinnitan – see töötab ja suunab julgemalt mõtlema.

Muudatus number kaks – lõpetage "ajajuhtimise tetrise" mängimine!

Ei tea, kellele kuulub selle termini autorlus – ajajuhtimise tetris – aga see on täpne. Sellega peetakse silmas käitumist, kus „mängijad“ topivad oma kalendris iga võimaliku vabasse aega koosoleku, justkui oleks „mängu“ (loe: sinu tööpäeva) eesmärk leida igale kohtumisele vaba "auk".

Mis päriselt juhtub? Kõik päevad täituvad kiirelt ning eespool mainitud inspiratsiooni ja sünteesi jaoks aega ei jätku. Sellest fenomenist on Müürilehes tabavalt kirjutanud ka Andrus Kivirähk.

Legend räägib, et Jeff Bezos planeeris endale planeerimata aega – ta hoidis kaks päeva nädalas planeerimata, et uurida internetti ja otsida uusi võimalusi. Kas see peab just kaks päeva olema, aga printsiip tundub igati väärtuslik.

Scott Adams

Muudatus number kolm – ära pelga otsusega viivitamist

Ideede valiku faasis me kipume takerduma mõttemustrisse, mida psühholoogid nimetavad kognitiivseks sulgemiseks: meil on piinlik jätta asju lahendamata. Tegelikult on meil siin jälle jalus üks juhtimisdogma, mis ütleb, et ka halb otsus on parem kui otsustamata jätmine. Kuigi see paljudes olukordades nii ongi, ei kehti see ometigi loovaid lahendusi nõudvates olukordades.

Loovuse juures on sageli hea mõte veidi viivitada. See käivitab nn Zeigarniku efekti – inimeste „töömälu“ tegeleb ka peale ideede otsimise lõpetamist probleemiga jätkuvalt edasi, mille tulemuseks on sageli paremad lahendused. Näeme seda meie ajurünnakustuudiot külastavate tiimide seas sageli – päevase ajurünnaku briljantsemad ideed võivad saabuda vabal ajal, olgu selleks siis kärestikusõit, saunaõhtu või pidulik õhtusöök. Kui ajurünnakul õigena tunduv lahendus liiga kiirelt „lukku panna“ ei pruugi need uued võimalused enam esile kerkida, sest ka aju jaoks on asi lõpetatud.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes taandubki kõik sellele, kuidas te määratlete seda, mis on teie meeskonnas töö ning millist käitumist te oma meeskonnas tolereerite, ütleb Klebahn. Kui tulemuste hindamine on seotud tõhususele suunatud meetmetega, nagu reageerimisaeg e-mailidele või Slacki sõnumitele ning osaletud koosolekute arv, siis raiskate oma inimeste loovuse potentsiaali ning suuremad ambitsioonid jäävad soiku. Kui aga annate aega, et otsida rikkalikku sisendit, mis ajendavad värsket mõtlemist, siis hakkab innovatsioon teie kasuks kalduma.

Tulge meeskonnaga ajurünnakustuudiosse - siin on võimalik korraldada erinevaid programme, kus saad oma meeskonnaga uusi lahendusi otsida ja kvaliteetaega veeta.