Kuigi arvamus, et läbimurdelised ideed tekivad üksiku loova geeniuse peas, on levinud, ei vasta see tõele. Meie aju vajab uute lahenduste leidmiseks hoopis kahte lihtsat asja - taganttorkimist ning võimalust esmaseid ideid teistega põrgatada. Loovus on seega sotsiaalne protsess - töötajad jagavad omavahel ideid, arendavad üksteise ideid edasi, annavad ja koguvad tagasisidet ning liiguvad sellise meeskonnatöö tulemusel samm-sammult läbimurde poole.

Ajurünnakud, häkatonid ja arendus- või inkubatsiooniprogrammid on just sellised formaadid, mis pakuvad vajalikke raamistikke ja stiimuleid. “Aga mis on eri formaatide plussid ja miinused ning mis minu meeskonnale või piirkonnale kasulik oleks,” mõtleb nii mõnigi nüüd. Proovime sellesse pisut selgust luua.

Alustame veidi kaugemalt

Kuigi enam kui 80% Fortune 100 ettevõtetest korraldab häkatone, et soodustada innovatsiooni ja leida uusi lahendusi, ei ole see kaugeltki ainus tekkiv kasu. Uuringud on näidanud, et ühised ideede genereerimised aitavad lisaks ideede leidmisele ka meeskondi siduda ning suurendada töötajate pühendumust, mis omakorda vähendab töötajate voolavust ja suurendab organisatsiooni efektiivsust. Piirkondade arendajate jaoks on sellised sündmused olulised, sest need aitavad esile tuua kohalike vajadusi ja ressursse, stimuleerides niiviisi piirkondlikku majandusarengut ja suurendades kogukondade kaasatust.

Kolm kasu, mida nende sündmuste korraldamine toob

1. Innovatsiooni suurendamine: sellised sündmused pakuvad struktureeritud keskkonda, kus osalejad saavad teemale pikemalt keskenduda ja pakkuda väljakutsetele värskeid lahendusi.
2. Kaasamine ja koostöö edendamine: igapäevase rutiini katkestamine ja teistsuguses keskkonnas mõtestatud aja veetmine aitab parandada kommunikatsiooni ja koostööd.
3. Kaasamise ja brändingu tööriistad: ajurünnakud ja häkatonid on ka suurepärased tööriistad, et jõuda andekate noorteni, luua sidemeid uute inimestega ning suurendada iseenda nähtavust ja brändi tuntust.

Õnnestumise eeldused

Loomulikult on alati oluline, et kohale on kutsutud õiged osalejad, päevakava on paigas ja olme mugav. Enamasti on need korraldatud suurepäraselt, aga on siiski veel paar võtmekohta, millele mõelda.

1. Hästi defineeritud väljakutse. Mis on väljakutse, mida lahendame? Mis on selle põhjused? Milline on ideaalne lõpptulemus? Milliste piirangutega peame arvestama? Hästi määratletud väljakutse tagab parema osalejate kaasatuse ja kvaliteetsemad tulemused. Loe täpsemalt siit postitusest.
   
2. Mõõdikud ja tagasiside. Sündmuse edukuse hindamiseks on oluline kasutada mõõdikuid ja koguda osalejate tagasisidet. See aitab mõista, mis läks hästi ja mida saab parandada, võimaldades tulevikus korraldada veelgi tõhusamaid sündmusi. Loe täpsemalt sellest postitusest.
   

Loomaks selgust eri formaatide vahel, et lugejal oleks kergem otsustada, kas korraldada ajurünnak, häkaton või hoopis arenguprogramm, võrdleme formaate seitsme kriteeriumi alusel.

1. Eesmärk. Ajurünnaku eesmärk on lahendada konkreetne küsimus või koguda ideid, millest hiljem saab hakata kontseptsiooni looma. Häkatoni eesmärk on aga töötada välja terviklik kontseptsioon, mille käigus lahendatakse kindel probleem. Inkubatsiooniprogramm keskendub pikaajalisele toote või teenuse arendusele, pakkudes tuge ja ressursse ideede elluviimiseks ja turule toomiseks.
2. Oodatav tulemus. Ajurünnaku tulemusel kogutakse tavaliselt üle 100 idee, millest parimad valitakse edasiseks arendamiseks (nt 5 ideed). Häkatoni lõpptulemusena luuakse konkreetne kontseptsioon, mis sisaldab lahendust, selle pakkumise viisi ja eeliseid. Inkubatsiooniprogramm lõpeb tavaliselt töötava prototüübi ja turuleminekustrateegiaga.
3. Osalejad. Ajurünnakut viib läbi tavaliselt üks meeskond või väike arv meeskondi, samas kui häkatonil võib osaleda üle 10 meeskonna. Inkubatsiooniprogrammis osalevad valitud meeskonnad, kes on kaasatud pikaajalise arendusprotsessi jaoks.
4. Kestus. Ajurünnak kestab tavaliselt pool kuni üks päev, häkaton kaks päeva ja inkubatsiooniprogramm kestab mitu kuud kuni aasta.
5. Metoodika. Ajurünnaku protsess on tempokas ning keskendub ideede genereerimisele ja valimisele, kasutades erinevaid ajurünnaku meetodeid. Häkaton hõlmab palju iseseisvat tööd ja aktiivset mentorite tuge, kasutades disainmõtlemise tööriistu ning lõpeb esitluste ja võitja valimisega. Inkubatsiooniprogramm sisaldab regulaarset mentorlust, töötubasid ja ressursse, nagu rahastamine ja turundusnõustamine. Näiteks häkatonide seas on Eestis tuntud Võrumaalt alguse saanud Vunki Mano loometalgud, kus lahendatakse kogukonna ja piirkonna jaoks aktuaalseid väljakutseid. Samuti on startup-maailmas tuntud Garage48 häkatonid, mis keskenduvad uute tehnoloogiliste lahenduste kiirele väljatöötamisele ja prototüüpimisele.
6. Eeltöö. Ajurünnak nõuab eelnevat infovahetust küsimuse täpseks formuleerimiseks. Häkatoni ettevalmistus hõlmab kohtumisi mentorite ja osalejatega ning meeskondade moodustamist enne sündmust. Inkubatsiooniprogrammi puhul valitakse eelnevalt ideed ja meeskonnad, kes programmis osalevad.
7. Korraldajad. Ajurünnak vajab ajurünnaku juhti ja mitmete meeskondade puhul võivad vajalikud olla ka lauajuhid. Häkaton nõuab moderaatorit, mentoreid (vähemalt 5 mentorit 10 meeskonna kohta) ja tehnilist tuge. Inkubatsiooniprogramm vajab koolitajaid, mentoreid, tehnilist tuge ja administratiivpersonali.

Kokkuvõttev tabel: ajurünnaku, häkatoni ja inkubatsiooniprogrammi võrdlus

Otsid partnerit arenguprogrammi käivitamiseks?