Miks otsustamine on keeruline ehk 20 tajuviga, mis segavad Sul otsustamist
Otsustamine on juhi üks olulisemaid tööülesandeid. Ometigi pole see niisama lihtne - psühholoogid on tuvastanud sadu heuristikuid või mõttemustreid või tajuvigasid (nimeta kuidas tahad - inglise keelne nimetus on cognitive biases).
Noppisime nendest Sulle välja kakskümmend, mis takistavad arukate otsuste tegemist. Siin postituses on esimesed kümme, järgmisesse jäävad ülejäänud kümme.
Noppisime nendest Sulle välja kakskümmend, mis takistavad arukate otsuste tegemist. Siin postituses on esimesed kümme, järgmisesse jäävad ülejäänud kümme.
Me ei proovinud selle postitusega anda ammendavat ülevaadet - pigem kiirelt loetav ülevaade koos lingiga Wikipediasse nende jaoks, kes tahavad ühe või teise tajuvea kohta põhjalikumalt lugeda.
Kui otsid põhjalikku juhendit otsustamise kohta koos näidete ja teadusuuringitega, siis loe postitust "Kuidas parandada otsuste kvaliteeti".
Usaldatakse liialt esimesena kuuldud infot. Näiteks palgaläbirääkimistel paneb esimese pakkumise tegija paika mõistlikud pakkumispiirid kõigi osaliste peas.
Ülehinnatakse endale teadaoleva teabe tähtsust. Näiteks võib inimene väita, et suitsetamine ei ole tervisele kahjulik, sest teab kedagi, kes elas 100-aastaseks, kuigi suitsetas kolm pakki päevas.
Tõenäosus, et inimene võtab omaks mingi veendumuse, on seda suurem, mida rohkem on sama veendumusega inimesi. See on võimas grupimõtlemise viis ja põhjus, miks koosolekud ei anna sageli tulemusi.
Oma tajuvigade eiramine on samuti tajuviga. Teiste taju- ja motivatsioonivigu märgatakse palju sagedamini kui enda omi.
Kui teete mingi valiku, kaldute mõtlema sellele positiivselt, isegi kui valikul on puudusi. Samamoodi nagu arvate, et teil on suurepärane koer, olgugi, et ta vahel teisi hammustab :-).
Meil on kalduvus näha juhuslikes sündmustes seaduspärasusi. See on peamine tegur hasartmängudega seotud eksiarvamuste tekkimises, nagu veendumus, et pärast mitut järjestikust punast on ruletilaual järgmine võidunumber suurema või vähema tõenäosusega punane.
Kipume kuulama vaid sellist infot, mis kinnitab meie eelnevat arusaama. See on üks paljudest põhjustest, miks on nii keeruline vestelda arukalt näiteks kliimamuutuste teemal.
Eelistatakse varasemaid tõendeid, mitte uusi ega hiljuti saadud teavet. Seda, et Maa on ümmargune, hakati aktsepteerima aeglaselt, sest oldi kinni varasemas arusaamas, et see on lame.
Kalduvus otsida teavet, kui see ei mõjuta käitumist. Rohkem infot ei ole alati parem. Vähema teabe alusel tehtud prognoosid on sageli täpsemad.
Otsus eirata ohtlikku või negatiivset teavet, peites pea jaanalinnu kombel liiva alla. Näiteks on uuringud on näidanud, et keskmised investeerijad kontrollivad oma investeeringute väärtust halbadel aegadel palju harvem.
Mis nende lugemisest kasu on? Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Head küsimused, sest ühest ja selget retsepti nende mustrite vältimiseks ei ole. Parim rohi nende vastu on teadlikkus - kui tead, et need on olemas ning aeg-ajalt otsustamise käigus kontrollid ennast, siis oled juba teinud mitu head sammu, arukamate otsuste suunas.
Selleks, et Sul ja meeskonna liikmetel oleks aga ennast lihtsam kõrvalt vaadata, panime need 20 tajuviga ka vahvale posterile - vaata seda meie e-poest. Nüüd saad need ka oma kontoris seinale panna. Ikka selleks, et märgata kui Sina ise või keegi meeskonnast on kinni jäänud.
Teise osa leiad siit.
Loe ratsionaalse otsustamise kohta ka postitusest "Ratsionaalne juht ehk kuidas parandada otsuste kvaliteeti?"
Me aitame ideed kasvama panna. Kuidas? Aidates vahetada vaatenurka. Kui arvad, et me saame abiks olla, siis võta ühendust ja räägime.