Kommentaarid (6)

Muudatuste juhtimine: kuidas tekitada uusi harjumusi ja vabaneda vanadest?

Selles postituses on juttu muudatustest ja harjumustest isiku tasandil, kui tahad lugeda meeskonnas muudatuste elluviimise kohta, siis loe kindlasti ka postitust "Muudatuste juhtimine ja strateegia elluviimine - soovitused ja tööriistad, mis aitavad otsuseid ellu viia".

"Distsipliin on loomingulises ruumis selgelt alahinnatud," ütles Reet Aus meile Sähvatuse podcasti esimeses episoodis. Tegelikult on see alahinnatud igal pool. Sageli edu ja ebaedu erinevus järjepidevuses ja harjumustes.

Harjumuste loomise juures on mõned printsiibid, mida pead mõistma - iga muudatus nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil jõuab ühel hetkel selleni, et muutuma peavad üksikisiku harjumused. Ja see on paras pähkel.

Millest tekib harjumus ja on see siis halb?

harjumus raamat incognito
Neuroteadlane David Eagleman kirjutab oma raamatus "Incognito", “Aju töö on koguda infot ja juhtida meie käitumist. Tegelikult ei ole oluline, kas meie teadvus on sellesse protsessi kaasatud või mitte."

Siin ongi iva - meil on oma käitumise muutmine nii paganama keeruline, sest enamus ajast ei olegi meie teadvus meie käitumise kujundamisesse kaasatud. Aju on pragmaatiline - selleks, et säästa ressurssi uute väljakutsetega tegelemiseks, proovib ta meie käitumisi kogu aeg harjumusteks tõlkida - siis me ei pea neid tegevusi tehes mõtlema.

Kuidas harjumused enda kasuks tööle panna?

Jah, harjumistel on ju ka positiivne pool - nagu ajuteadlane Jaan Aru meie podcasti teises episoodis välja tõi on need mustrid ka positiivsed - kui sooritad alati enne loominguga tegelema hakkamist mingeid kindlaid tegevusi, siis aju juba oskab ennast häälestada ka järgnevale vaimsele pingutusele.

Kas teadsid, et:
  • Gustave Flaubert kirjutas oma romaani "Madame Bovary" öösiti?
  • Wolfgang Amadeus Mozart töötas kolme tsüklina - kella seitsmest hommikul tund aega, kella viiest pealelõunal 4 tundi ja kella üheteistkümnest öösel veel kaks tundi? Nendest esimest ja viimast pidas ta oma peamisteks tööaegadeks.
  • Pjotr Tšaikovski töötas vaid neli tundi ööpäevas - kaks kahetunnist tsüklit?
  • Honoré de Balzac töötas 13-14 tundi ööpäevas ja jõi selle aja jooksul meeletus koguses (mõne allika väitel koguni 50 tassi) kohvi?
  • Alexander Dumas alustas iga päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. 
  • Winston Churchill veetis igal hommikul 7.30-11.00 oma voodis, selle aja jooksul ta sõi, luges lehti ja dikteeris kirju oma sekretärile.

Ka teistel ajaloolistel suurmeestel on olnud oma töötamise viis ja oma rütm kuidas nad ennast käivitasid.

Jutt ei käi ju tegelikult õunast või voodis kirjade dikteerimisest, ega ka mitte ainult sellest, et kas oled nn õhtu- või hommikuinimene. Jutt käib sellest, et kindel harjumus ning Sulle sobiv rütm parandavad saavutusvõimet. Otsi oma rütm üles - asjad hakkavad kiiremini valmis saama, ideed tulevad paremad ning Sa oled palju rohkem oma asjadega rahul.

Kas harjumuste kujundamine nii lihtne ongi?

Pigem ei ole. Kahjuks. Charles Duhigg kirjeldab oma raamatus "In The Power of Habit: Why We Do What We Do in Life and Business", et harjumus (ehk aju poolt automatiseeritud protsess) koosneb kolmest lihtsast sammust:
  1. Vihje - see on päästik, mis annab ajule käsu, käivitada mingi harjumus ja minna automaatrežiimile. Näiteks kell sai viis.
  2. Rutiin ehk tegevus, mida oled harjunud selle vihje peale tegema, näiteks lähed teed töökaaslastega kannu õlut ja lobised töövälistel teemadel.
  3. Autasu - väärtus, mida saad ja mille suuruse ja olulisuse alusel aju otsustab, kas seda harjumust tasub jätkata. Antud juhul sotsialiseerumine heade tuttavatega ning alkoholist saadav lõõgastus.
harjumuse muutmine

Ära eira harjumuse kolme sammu

Nii, mis ma sellega nüüd peale hakkan, mõtled sa?

Reegel number üks, ütleb Duhigg, on lihtne: "Ära proovi seda kolme sammu eirata - see lihtsalt ei õnnestuks, sest eranditult kõik harjumused toimivad selle alusel.". Teiste sõnadega - enamasti ei toimi pikaajaliselt lahendus, et otsustad lihtsalt koju minna. Ilmselt enamus suudaksid seda teha, aga ära jääva autasu (sotsialiseerumine, lõõgastus) tõttu pöördud varem või hiljem tagasi või oled lihtsalt õnnetum kui enne. Kumbki ei ole jätkusuutlik.

Sinu ainuke viis oma harjumuse muutmiseks on mõista, mis on see autasu, mida sa alateadlikult sellest vanast harjumusest otsid ning leida viis kuidas sulle sobivama rutiini kaudu saada sama autasu. Meie näite puhul tuleks leida viis kuidas kolleegidega töövälisel ajal muul moel lõõgastuda.

Juhina on see kindlasti keerulisem, sest ega sa tiimiliikme sisse ei näe. Küll aga saab "sisse piiluda" coachingu või mentorluse käigus.

Tahad põhjalikumalt teemasse kaevuda, aga raamatut ei viitsi lugeda? Vaata alustuseks siis videot, kus Duhigg seletab 3:38 jooksul sama asja veidi põhjalikumalt lahti.

Me aitame ideed kasvama panna. Kuidas? Aidates vahetada vaatenurka. Kui arvad, et me saame abiks olla, siis võta ühendust ja räägime.

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (6)
KFSrmIQpvuk yObEKUZfNXS · 12. jaanuar 2020
XNGOTjatDKgmbrn GSEcKPMRFLiuHe · 12. jaanuar 2020
nlImrVONYXGuJfyP ELoiWJxefuQag · 8. märts 2020
BEhaCxFISOd usDTceLb · 8. märts 2020
lZEArdxoeBRWimP aeMDIzsKkByUE · 23. mai 2020
QsSpcbXfj YugbPsyfDpQiJWVM · 23. mai 2020