Kommenteeri

Kaugtöö ja diginomaadlus - mida uuringud räägivad

Elame uues maailmas – viimase paari aasta jooksul on töömaailm teinud läbi aastakümnete suurima muutuse – kaugtöö on vabastanud paljud inimesed vajadusest minna iga päev kontorisse.

kaugtöötaja, diginomaad

Väike, kuid kasvav rühm kontoritöötajaid, kes kasutab oma töö tegemiseks tehnoloogiat, naudib reisimist võimaldavat elustiili ja töökorraldust. Need nn diginomaadid on sageli oma kodulinna kohvikud ja kodukontorid maha jätnud ning postitavad sotsiaalmeediasse fotosid oma eksootilistest “kontoritest” mererannal.

Kuidas nende elu tegelikult välja näeb? Kes nad on? Kas ja millised võimalused avanevad siit turismisektorile?

Visionäärid rääkisid kaugtööst juba ammu

Briti insener ja futurist Arthur C Clarke ennustas üle poole sajandi tagasi BBC saates Horizon interneti ja kaugtöö teket (nähtav ka Youtube´ist):
“See on uskumatu läbimurre, mille side ja transistori areng on võimalikuks teinud. Nende asjade areng teeb võimalikuks maailma, kus me saame olla üksteisega koheselt ühenduses, olenemata sellest, kus me viibimine. Lähitulevikus - võib olla isegi juba 50 aasta pärast - saame ühendust võtta oma sõpradega kõikjal maailmas, isegi siis kui me ei tea nende füüsilist asukohta. Siis saab võimalikuks see, et inimene Tahitilt või Balilt saab äri ajada sama hästi kui Londonist.”

Kus on kaugtöö ja diginomaadluse juured?

Esimene suurem kaugtöötamise laine oli tegelikult juba eelmise sajandi seitsmekümnendatel kui 1973. aasta OPECi naftaembargost tingitud bensiinihindade hüppeline tõus muutis pendelrände kallimaks (Choudhury 2020).

Termini “diginomaad” tõid aga laiemasse kasutusse Makimoto ja Manners (1997) oma raamatus „Digital nomad”. Raamatu autorid ennustasid, et tehnoloogia areng võimaldab inimestel saada diginomaadideks ehk mobiilseteks töötajateks, kes saavad töötada ükskõik millises maailma punktis.

Siiski oli nii raamatu ilmumise ajal kui veel paaril järgmisel kümnendil tavaline, et inimesed liikusid iga päev kas auto või rongiga oma kodu ja kontori vahel ning asukohavaba töö oli väheste privileeg.

Alles 20 aastat hiljem muutus Makimoto ennustus reaalsuseks - täna nimetavadki teadlased ja ajakirjanikud professionaale, kes kasutavad töötamiseks peamiselt tehnoloogiat ja elavad asukohast sõltumatut elustiili, diginomaadideks (Altringer 2015).

Sellise elustiili tegid võimalikuks nii teenusmajanduse osakaalu kasv (The Global Economy.com 2022) kui ka mitmed olulised sotsiaalmajanduslikud suundumused, nagu interneti kättesaadavus, soodsad lennupiletid ning mobiilsuse ja tehnoloogia levik igapäevaelus, aga ka üha paindlikumad ja ebakindlamad töösuhted (Hannonen 2020).

Töö olemuse muutumise võtab oma raamatus „The Alliance” (2014) hästi kokku LinkedIn asutaja Reid Hoffman, kes väidab, et oleme liikunud vähestele tööandjatele töötamise ajastust projektipõhisesse ajastusse, kus iga üksikisikust professionaal on nagu idufirma, mis keskendub ühe töösuhte hoidmise asemel võrgustikule ja sellele väärtuse loomisele.

Märgiline areng diginomaadluse arengus on olnud ka ühiskontorite (ingl.k. coworking space) tekkimine, kus ka diginomaadid sageli töötada eelistavad. Ühiskontorite alguspunktiks loetakse 2005 aastat kui San Franciscos alustas esimene ühiskontor (Grinberg 2019). Samas oli selleks ajaks analoogseid keskkondasid – mida küll nimetati teisiti – loodud juba kümmekond aastat. Ühiskontorite kasv on olnud kiire – aastal 2012 oli maailmas 2000 ühiskontorit, 2020 aastal aga juba 20 000. Enne pandeemiat ennustati, et aastaks 2024 kasvab nende arv 40 000-ni (Statista 2022).

Enamus ühiskontoreid asuvad linnades, aga järjest enam on neid tekkinud looduslikult tähelepanuväärsetesse kohtadesse – soojad maad, kus kombineeritakse töötamist rannaelu ja surfamisega või suusakeskused, kus kombineeritakse samuti sportliku eluviisiga või näiteks üksildased paigad ürglooduses või polaarjoone lähistel, kus nauditakse erakordset ning kodust erinevat looduskeskkonda.

Kaugtöötajaid on erinevaid

Diginomaadlus on fenomen, mis on akadeemilistes aruteludes suhteliselt uus, ühest selget definitsiooni nähtuse kohta ei ole – erinevad teemat käsitlevad väljaanded annavad selle areneva sektori kohta erinevaid määratlusi.

kaugtöötaja ja diginomaadi erinevus
Suurim segadus tuleneb sellest, et kaugtöötaja ja diginomaad ei ole sünonüümid, kuid neid sageli kasutatakse sünonüümidena. Kaugtöötaja on iga inimene, kes näiteks Covid-19 ajal hakkas ajutiselt või püsivalt tegema tööd väljaspool tööandja ruume. Diginomaad on aga üks spetsiifiline grupp kaugtöötajatest, kes kasutab asukohavabadust selleks, et ühildada töötamine ja reisimine.

Diginomaadlust kui nähtust on viimasel kümnendil uuritud palju, aga teadmised diginomaadide kohta on jäänud killustatuks, kuna kirjeldused põhinevad sageli juhuslikel teabeallikatel (näiteks ajalehe- ja veebiartiklid, fotod sotsiaalmeedias jmt) ning on seetõttu kallutatud, sest keskenduvad nomaadielu glamuursetele aspektidele (Reichenberger 2017).

Töökorralduse muudatused ning mõju produktiivsusele

Olemasolevate definitsioonide analüüsist kui varasematest uuringutest joonistub välja kaugtöö oluline roll diginomaadide elukorralduses, on oluline hinnata ka töökorralduse muudatuste ulatust ning töökorraldusega seotud trende.

Covid-19 pandeemia alguses läksid inimesed riiklike piirangute tõttu paljudes tööstusharudes üleöö kaugtööle. See kiirendas trendi ja viis suure nihkeni töötamise viiside mõtestamisel (Kylili 2022). Praeguse seisuga on enamik kontoritöötajaid kogenud kaugtöö eeliseid ja miinuseid ning paljud plaanivad vähemalt osalise ajaga jätkata kodus töötamist (Oakman jt 2022).

Mitmed maailmas suured tehnoloogiaettevõtted – Spotify, Salesforce, Microsoft, Twitter (Bursztynsky 2021) jmt – on kasutusele võtnud "töö kõikjalt" mudeli – nende töötajatel on võimalus valida, kus nad tahavad pärast pandeemiat oma tööd teha.

Samas oleks ebakorrektne pidada kaugtöö ainsaks põhjustajaks pandeemiat – Global Workplace Analytics andmetel kasvas globaalselt kaugtöö osakaal 2005 - 2018 aastatel 173% (2022). 2019. aastal töötas Euroopa Liidus regulaarselt kodust 5,4% palgatöötajatest. Kaugtöö laiema leviku suurimaks pidurdajaks peeti asjaolu, et juhid ei usaldanud oma kaugtööl olevaid töötajaid. Siiski kasvas aeg-ajalt kaugtööd tegevate töötajate osakaal aastatel 2009 - 2019. 5,2%-lt 9%-ni (Trindade 2021).

Pandeemia alguses rakendasid kaugtööd kõige enam IT ja telekommunikatsiooni sektor (57% sektori töötajatest), teaduspõhised tegevused (53%), finantsteenused (43%), kinnisvara (43%) ja avalik sektor (30%) (Vargas-Llave 2020).

Enne pandeemiat olid Euroopa Liidu liikmesriikides peamised kaugtöö arendamise stiimulid töökohtade digitaliseerimine ja töö- ja pereelu tasakaalu leidmine (Telework in the EU... 2021) . McKinsey toob välja, et massiline kaugtöövõimalus ei tekkinud mitte COVID-19 kriisi tõttu, vaid seetõttu, et automatiseerimise ja digtaliseerimise edusammud tegid selle võimalikuks – lihtsalt tehnoloogiate kasutamine on pandeemia ajal kiirenenud (Sneader, Singhal 2021). Viimasele viitas ka Microsofti tegevjuht Satya Nadella, kes märkis 2020. aasta aprillis, et oleme kahe kuu jooksul näinud digitaliseerimise arengut, mis muidu oleks võtnud kaks aastat (Spataro 2020).

Pandeemia on töövormide osas muutnud nii töötajate kui tööandjate hoiakuid – 60% töötajatest soovib teha kaugtööd ning 70% juhtidest nendivad, et nad on kaugtöö võimaldamise osas täna avatumad kui nad olid enne pandeemiat. 87% juhtidest ütleb, et nende investeeringud sisaldavad kaugtöö võimaldamisele suunatud tehnoloogiainvesteeringuid (Dahik jt 2020).

Töötajad on selliste töövormidega pigem rahul – 75% leiab, et nende produktiivsus on individuaalsete tööülesannete täitmisel kasvanud, 51% ütleb sama ka koostöiste tööülesannete kohta (Dahik jt 2020). 80% töötajatest, kes kavatsevad peale pandeemiat kaugtööga jätkata, soovitaksid sellist töövormi ka sõbrale (Remote Work... 2021).

Produktiivsuse kasv on tegelikult olnud teada juba ammu – 2015 aastal leiti, et ajutiselt kaugtööl olevate töötajate produktiivsus kasvas 13% ja nendel, kes peale testperioodi saidki kaugtööle jääda kasvas produktiivsus 22% võrreldes kontoris töötamise ajaga. (Bloom jt 2015)

Kõik, kes saavad kaugtööd teha ei pruugi seda ilmtingimata soovida (Sneader, Singhal 2021). Uuringute järgi ei ole kodus töötamine osutunud kõigi jaoks ideaalseks kogemuseks – paljudele on see toonud kaasa pikemad töötunnid ning hägused piirid töö ja isikliku elu vahel. Teadlased, kes uurivad vaimset tervist, usuvad, et kaugtööl on paljude inimeste jaoks negatiivne mõju vaimsele tervisele (Soga jt 2022).

Kui palju on Euroopas kaugtöötajaid ja diginomaade?

Sellele küsimusele ei ole ühest vastust kerge leida. Tänaseks on Euroopas hakanud kaugtööd tegema 40% töötajatest (Trindade 2021). Täpsemad andmed riikide lõikes pärinevad 2020 aastast (vt joonis) – selle alusel on suurim kaugtöötajate osakaal (summaarselt nii pidevalt kui aeg-ajalt kodus töötavad eurooplased) Luksemburgis, kus see näitaja on 47,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 2020 aastal 21%. Eesti näitaja 23,7%.

Eesti kohta on olemas ka värskemad andmed – 2021 aastal kasutas kaugtöö võimalusi 28% ehk 181 600 inimest (Kaugtööd... 2022), sealjuures Harjumaal oli see näitaja 35% ja Tartumaal 31,5% - need olid ka Eesti kõrgeimate näitajatega piirkonnad.

kaugtöö osakaal Euroopas

Joonis. Kaugtöö osakaal 15-64a seas 2020 aastal (Number of full-time... 2022).

Kõikidest kaugtöötajates 30% soovib vähemalt aeg-ajalt teha kaugtööd välismaal, sealhulgas 4% tahab kogu aeg teha kaugtööd välismaalt, 10% üle poole ajast ja 16% aeg-ajalt (Remote Work... 2021). Selle alusel võime väita, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt ca 9,9 miljonit diginomaadi. Oluline on seejuures veel arvestada seda, et tegelik potentsiaal on suuremgi - kui lähtuda Nomadlisti statistikast (2022), mille alusel on globaalsetest diginomaadidest 39% Euroopast, siis võiks hinnata, et maailmas on kokku 25,3 miljonit diginomaaadi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et diginomaadlus on Eesti turismi jaoks strateegiline väärtus – maailmas, kus kaugtöö on levinud võimaldab selle atraktiivne sidumine teiste turismitoodetega oluliselt pikendada turisti siin viibimist ja kasvatada tema poolt kulutatud raha – saame teha pakkumisi nagu näiteks: tule Võhandu maratonile ning jää siis veel nädalaks tööle ka.

Postitus on kirjutatud 2022 aastal kaitstud magistritöö "Diginomaadid kui Eesti turismisektori arenguvõimalus" põhjal.  Magistritöö täisteksi saad alla laadida siit. Kes pikka magistritööd lugeda ei taha, siis lühikokkuvõtted on leitavad ka turimisarenduskeskuse lehelt.


Vaata meie ajurünnakustuudio võimalusi - ideaalne koht meeskonnaga väljasõiduks ning töö ja mõnusa ajaviite ühendamiseks.

 
Viidatud allikad:





Lisa kommentaar

Email again: