Kommenteeri

3 vahvat maal asuvat coworking kohta mujal maailmas ja võimalused mida Eestis pakutakse

Alustan lõpust - Maaturism pani kokku trükise "Seminar maal" ehk nimekirja oma liikmetest, kelle juures saad oma vahva seminari või koolituse läbi viia. Link sellele trükisele on postituse lõpus.

Miks üldse peaks maal ja linnas töötamist kombineerima?

21 sajandi inimesele meeldib linnas elada - globaalselt kasvab linnaelanike arv iga nädal 1,5 miljoni inimese võrra. Muljetavaldav! Linn kasvab ka Eestis - kerkivad elumajad ja büroohooned. Elamiseks ja töötamiseks. Muidugi on igal inimesel on õigus elada, kus talle meeldib. Ja töötada. Ainult, et uuringud ütlevad, et linnakontor pole mitte igas olukorras kõige parem koht töötamiseks - pole seda ei inimese, ega organisatsiooni vaatenurgast vaadates.



Katkestused

Moodne kontor on kui katkestuste paradiis - keegi kutsub koosolekule, keegi hüüab, et kohvi sai valmis, keegi kutsub sind vaatama midagi, mida sa kindlasti nägema pead, keegi palub abi, lisaks kolleegide omavahelised üle ruumi kostvad suhtlused, Facebook, Skype, mobiiltelefon. Uuringud ütlevad, et 25% tööajast kaob katkestuste tagajärjel. Katkestus on aga tõhusa töö tegemise ja loovuse vaenlane.

Paljud kontoritöötajad töötavad üle 40 tunni nädalas. Selle peamine põhjus ei ole see, et tööd on palju, vaid see, et süveneda saab alles siis kui kontor hakkab vaiksemaks jääma...

See ei ole produktiivne töökeskkond, vaid keskkond, kus inimesed on kogu aeg hõivatud, et oma jooksvate asjadega valmis jõuda. Enamasti nad muidugi jõuavad ka, sest sul on tubli meeskond. Aga sellel on hind – ainult jooksvatele asjadele keskendumise hinnaks on suurele pildile mitte mõtlemine. See omakorda aga tähendab, et meeskond kaotab oluliselt oma innovatsioonivõimekuses – inimestel ei ole lihtsalt aega mõelda kuidas asju saaks nutikamalt teha. Neil pole aega märgata rahuldamata kliendivajadust või uusi tekkivaid võimalusi. Katkestuste otsene tagajärg on ka vigade tekkimine ning stress ja motivatsioonilangus.

Süvenemisvõimalus

Kust saab rohtu ja mis rohi üldse aitab? Aitab vaikus ehk võimalus süveneda. See on imeline luksus kui tead, et sind ei segata. “Linnakeskkonnast irdumine ei tähenda maailma selja pööramist, vaid võimalust näha maailma selgemini ja püsida kursil,” ütleb Norra ettevõtja ja maadeavastaja Erling Kagge. Ja teda tasub uskuda - tegemist on esimese inimesega, kes on käinud nii põhja- kui lõunapoolusel ja Mount Everesti tipus - maailma kolmes kõige vaiksemas kohas.

Teadlased, näiteks psühholoog Ruth Ann Atchley Kansase ülikoolist, on avastanud, et isegi väike looduses viibimine muudab inimese loovamaks, õnnelikumaks ning parandab keskendumisvõimet. Uuring näitas ka, et kasutegur on seda suurem, mida kauem looduses ollakse. Märkimisväärne hüpe tulemustes tuleb peale kolme päeva looduses veetmist.

Teadusmees Gregory Bratman Stanfordi ülikoolist, on aga avastanud, et looduses jalutanud inimestel on kalduvus ennast haletseda ning depressiooni langeda oluliselt madalam kui nendel, kes pole seda teinud - looduses viibimine lihtsalt blokeerib negatiivsed vaimsed protsessid, mis linnamüra on tekitanud.

Nutikam inimene, kes suudab keskenduda. Kes tahab endale sellist kolleegi? Kes tahab ise olla nutikam? Ma tean teie vastuseid.

Soomlased on sellest aru saanud ja müüvad oma maad kui kohta, kus saab kogeda seda kui midagi ei ole (ingl.k. experience nothing). Üks selle kampaaniaga haakuv viral kohaturundusvideo on Visit Padasjoki:

Taustaks - Padasjoki asub 160 km kaugusel Helsingist ning seal on ca 3000 elanikku. Umbes nagu meie Tõrva, arvestades suurust ning kaugust pealinnast.

Töötamise viis muutub


See, et gig economy (ehk töötan, kus tahan, millal tahan ja kellele tahan ehk paindlikud töövormid ) ja selle jaoks sobivate töökohtade arv linnades kiirelt kasvab, ei ole enam uudis. Põnev areng on aga see, et selliseid kohti tekib ka maale - vaata näiteks neid näiteid:

Mokrin House - Serbias asuv ja Euroopa üks tuntuim maal asuv coworking space. Võrdluseks - Mokrin asub 153 km kaugusel Belgradist ehk on oma 5500 elanikuga nö Serbia Jõgeva :-).

Foto kodulehelt

Coconat - Saksamaal 90 km kaugusel Berliinist, 75 elanikuga külas asuv coworking.

Foto kodulehelt

Coworking Bansko - Bulgaaria Paides ehk 156 km kaugusel Sofiast ja umbes 8500 elanikuga linnas asuv kaugtöökeskus.

Foto kodulehelt

Rohkem rahvusvahelist tausta selle trendi kohta koos veel mõnede näidetega saad lugeda New Your Times artiklist "Co-Working on Vacation: A Desk in Paradise".

Ka Eestis on lisaks suurtele ja tuntud kohtadele (näiteks Lift99, Spring HUB, Workland, sTARTUp HUB, Regus jmt) hakanud tekkima coworking kohtasid ka väiksematesse kohtadesse - Edukontor Kuressaares, Forwardspace Pärnus, Objekt Narvas, Suur Muna Haanjas ja muidugi Loovusaida stuudio :-). Veel on tekkimas kaugtöökeskused Kärdlasse ja Rõugesse. Siit leiad ka vahva Epp Petrone podcasti, kus ta Edukontori eestvedaja Mele Pestiga saarlaste kogemusest vestleb.

Tule tarbi seda luksust - tee oma meeskonnaga väljasõit maale!

Me siin maal tegelikult teame kuidas luua toetav ja süvenemist võimaldav keskkond, mis on igapäevasest erinev, inspireeriv ja fun. Aita oma meeskonnal hoida ühtset suurt pilti ja anna neile aega looduses viibida ning omavahel ideid põrgatada - leppige kokku eesmärk ja sõitke meeskonnaga paariks päevaks kontorist välja, teise keskkonda asju arutama, projekti lõpetama, järgmise perioodi plaane tegema või ajurünnakut pidama.

Ära pelga kaugele sõitmist - jah, see võtab aega, aga sellel on suur eelis ka. Terve meeskond on ka peale tööd koos ja keegi ei sõida õhtul koju. Oleme tihti näinud, et vahvad ideed hakkavad lendama alles õhtul kui peale päevatööd koos aeg maha võetakse. Las seekord läheb abikaasa lastele järgi ja meeskond on koos. Tulemus saab sellevõrra parem.

Ja veel, laske enda eest hoolitseda: teie tulete meeskonnaga paariks päevaks ja teile pakutakse täisteenus - tööruum, internetiühendus, esitlustehnika, hea ja puhas toit, ööbimine ning kohalikud tegevused, olgu selleks siis loodusmatk, seatapu vaatamine või suitsusaun.

Lahkudes tead, et palju asju sai tehtud ja… ...noh, kuidagi mõnus oli olla. Peabki olema, sest oleme kõik mõelnud läbi selleks, et sinul ja su meeskonnal oleks siin hea tööd teha ja uusi asju algatada.

Vaata Loovusaida ruume siit >>

Paar rida Suure Muna teemadel

Meie lapiku maa serval, kust Plaani ning Ruusmäe poole edasi sõidetakse äärmise ettevaatusega ning autoaken servalt alla kukkumise kohinat kikkiskõrvu kuulatades, Suure Munamäe jalamil on Haanjamaa köögikultuuri Vahemere võtetega kokku viiv restoran Suur Muna. 

Esimesel suvel, kui fiiberoptika sai majja ning “umbe jämmö” ehk eriti kiire Internet paigas, tundsid vahel majas ööks jäänud töötajad hirmu - pea igal öösel sõidab maja ette auto, mootor töötab, tuled põlevad, kuid välja kedagi ei tule. Poole tunnikese pärast sõidab auto minema, peagi mingi teine masin jälle maja ees ning mootor töötab. Hiljem selgus, et siinse kandi inimestel, kes mingil viisil kodus loovtööd tegid oli vaja ka üles või alla laadida oma tehtut ning Suure Muna WiFi oli käepärane lahendus. Siis juba harjusime, et meie suveterrassil on öösiti laptopidega külalised, vedasime pikendusjuhtmed terrassile ja panime hunniku fliise, et külm ei hakkaks. 

Sealt samm edasi tekkisid juba esimesed “maale tööle” seltskonnad, kes teisipäeva, kolmapäeva ning neljapäeva oma projektitiimidega Suurde Munasse laua broneerisid. Esmaspäeval ning reedel kontoris, muudel päevadel Suures Munas, ninapidi koos, vahepeal matk või suusk või ratas ja õhtul saun ning meeskonnavärk. Kõik kiitsid, et tiim sai lühema ajaga valmis rohkem, inimesed tulid kontorisse tagasi puhanud, mitte väsinud nägudega ja ühisvaim oli tekkinud. Maale tööle tähendab Suures Munas oma kontoritöö tegemist hoopis teistsuguses keskkonnas ning see pole mitte segav ja häiriv vaid arendav.

- Linnar Viik

Foto kodulehelt

Artikkel on lühendatult avaldatud Maaturismi trükises "Seminar Maal".
Lae see trükis alla siit


Lisa kommentaar

Email again: