Heade töötajate leidmine oli mõni aeg tagasi tõeline pähkel, nüüd läheb pisitasa kergemaks. Aga, kes kord töötajat otsinud, see teab suurepäraselt, et ega hää inimese leidmine pole kerge ühelgi ajal. Ega kandidaadi hinge sisse ju väga ei näe :-).

Laekuvate CV-de kogus

Kas oled oma tööpakkumisele saanud vastuseks rohkem CV-sid kui tegeleda jõuad?

Suurbritannia SHL (www.shl.com) väidab, et lahendus on tegelikult väga lihtne - tegele nendega, kes olid esimesed, teised võid jätta kõrvale ja olla kindel, et oled parema osa juba kätte saanud.

Nende poolt 11 000 inimese seas läbiviidud uuring näitab, et üldjuhul on esimestena kandideerijad hilisemast kandideerijast etemad - nad on parema eneseväljendamise oskusega ja organiseerimisvõimelisemad kui teised.

CV pikkus

Kui uskuda personaliotsingufirmat Accountemps, siis tasuks edasi vaadata CV-de pikkust. Nende poolt läbiviidud uuring avastas huvitava vastuolu töötajate ja juhtide arusaamises CV pikkuse osas.

52% küsitletud finants- ning turundusvaldkonna töötajatest arvas, et optimaalne CV pikkus on üks lehekülg ning 44% uskus, et kaks lehekülge.

Samal ajal vaid 7% juhte pidas ühe lehekülje pikkust CV-d piisavaks, juhid eelistaks kas kahe (61%) või minimaalselt kolme (31%) lehekülje pikkust CV-d.

CV-s esinevad "müüginipid"

Rootsi juhtimisajakiri Chef kirjutas tööotsijate “kavalustest” ühe USAs tehtud uuringu põhjal. Nad väitsid, et iga neljas CV sisaldab suuremaid või väiksemaid valesid. Ma ei tea, kas Eestis on seda teemat uuritud, aga ameeriklaste suuremad valed olid järgmised:

• õpingud välismaistes ülikoolides, mida ei ole olemas,


• valed tiitlid nagu professor, dotsent, doktor vmt, mida tegelikult ei omata,


• kronoloogilised vead – CV ei kajasta mingit perioodi elust,


• uhkemaks valetatud ametinimetused eelmistest töökohtadest.

Tööintervjuu

Ja lõpuks - võtame maskid maha :-). Ühe uuringu põhjal (The truth about job interview lies, James Brockett, People Management) arvas tervelt 57% 1873-st tööotsijast, et tööintervjuul valetada on täiesti aktsepteeritav. Levinuim vale oli oma oskuste teadlik ülekiitmine (33%) ning palgatase praeguses töökohas.

Uuring näitas ka, et tööandjad on sellest suurepäraselt teadlikud – 94% ütles, et on kindlad, et kandidaadid ei räägi 100% tõtt. Umbes pooled tööandjad ütlesid, et proovivad valetajaid paljastada põhjalikemaid küsimusi esitades ning kehakeelt jälgides.