Kas tead, mis on Einsteini hullumeelsuse definintsioon?

Teha asju üha uuesti ja uuesti samamoodi ning oodata samal ajal uusi tulemusi.

Ometi käitume me sageli täpselt vastavalt sellele definitsioonile – kiirustame ise ja pressime töötajatelt ka viimase välja.

Uurijad arvavad, et see pole kuigi arukas kui eesmärgiks on tõhusus - kiirustamine ning igapäevategevustesse takerdumine jätab vähe aega esiteks selle jaoks mida tahaksime teha ja teiseks jätab see vähe aega mõtlemiseks kuidas asju senisest paremini teha. Kui sellele mõtleme, siis lubame endale, et küll see varsti muutub. No ei muutu kui ei muuda!

Ameerika konsultant David Allen väidab, et igal juhil on alati mitusada tundi tegemata töid ning lisab, et ei ole võimalik õppida asju kiiremini tegema enne kui „hoog maha võetakse”. Sama meelt on ka Carl Honoré, raamatu  ”In praise of slow”, autor. Honoré nimelt usub, et kvaliteetsema elu elamiseks on vaja olla aeglasem – mitte tormata iga telefonikõne pärast, mitte samastada ennast oma tööga. Ta väidab, et heas mõttes aeglased teevad kõike paremini ja on pikas perspektiivis efektiivsemad. Ja lisab sinna juurde, et tüüpiline põhjendus - "elu on tänapäeval nii kiire" - on lihtsalt mugav tüüpvale iseendaga sõbraks jäämiseks. Loll kiirustab kogu aeg, tark valib ise tempo, ütleb Honoré.

Ühest American Online poolt läbiviidud uuringust selgus, et keskmisest tööpäevast kulutab töötaja kaks tundi isiklike asjade korraldamiseks. Loomulikult ei ole kerge avastada kui töötaja näiteks aruande jaoks vajaliku info töötlemise asemel internetis kinopileteid tellib, arveid maksab või tabloide loeb. Samas tundub, et selle eest palga maksmine on tiba liiga kulukas. Mida siis teha?

Oslo Handelshögskola uurija Birthe Kåfjord Lange arvab, et juhid peaks mõistlikule looderdamisele läbi sõrmede vaatama. ”On selge, et töötajad ei ole sellel ajal plaaninud midagi sisukat teha ning tegemist on nö puhkepausiga. Head ideed aga tulevad sageli just siis kui aju saab lahenduse otsimisest puhata, näiteks millegi muuga tegeledes. Kui me väga täpselt jälgima millega töötajad igal ajahetkel tegelevad, siis teevad nad ainult seda, mida on kästud teha. Suurema vabadusega kasvab loomingulisus ülesannete lahendamisel aga oluliselt.”