"Inimesed on muudatuste vastu," on üks sageli esinev lause, mis kõlab ebaõnnestunud muudatuse juhtimise projekti järel. Vahel minnakse veel kaugemale ja öeldakse, et inimesed ei taha muutusi, sest nad on laisad ning ei salli ebakindlust.

Teadlased arvavad teisiti.

Duke Ülikooli juures sotsiaalseid ettevõtjaid nõustav ning BusinessWeeki ja NY Times bestselleri Made to Stick: Why Some Ideas Survive and Others Die autor Dan Heath on üks nendest, kest arvab teisiti - rääkides muudatustele vastuseisu põhjustest ütleb ta, toetudes psühholoogia alastele uuringutele, et põhjus peitub hoopis kurnatuses.

Kuidas ta seda põhjendab?

Igaüks teab, ütleb Heath, et meie enesekontroll on ammenduv ressurss - kui päev on olnud raske, siis pole mingi ime kui õhtul käratad lähedase peale või teed muud sellist mida puhanult ei tee. Ta ütleb, et number üks muudatustele vastuseisu põhjus on just see sama - kui enesekontroll on selleks päevaks "ära põletatud", aga muudatus nõuab mugavustsoonist välja tulemist, siis ongi käes analoogne reaktsioon kui lähedase peale karjumine. Lihtsalt kopp on ees ja ei viitsi sellega tegeleda. Ja alateadlikult jõuame selle seisundini enne kui teadlikult.

Kõik on seotud - kui oled otsustanud näiteks hommikuti hakata uuel viisil hambaid pesema või uut teed mööda tööle sõitma, siis juba põletad osa selle päeva enesekontrolli normist ära ja keerulised reaktsioonid on sammu võrra lähemal.

Kui seda endale teadvustada, siis on oma idee teistele müümise hetke võimalik veidi paremini ajastada - kindlasti ei maksa uute ideedega välja tulla õhtupoolikul kui päeval on olnud kuhjaga sündmusi, mis igaüks on ilmselt ka seda sama enesekontrolli ressurssi kulutanud. Pigem tee need asjad kohe hommik, ütleb Heath.

See muidugi ei ole kogu vastuseisu põhjus, vaid üks fragment. Loe ka postitust "Muudatuste juhtimine ja strateegia elluviimine" - seal on juttu ka muudest põhjustest ning anname ka soovitused ja tööriistad, mis aitavad otsuseid ellu viia.