Usutavus tapab innovatsiooni. Neuroteadlane annab nõu, mida teha selle vältimiseks
Kogunete meeskonnaga tahvli ääres, sõnastate küsimuse ning hakkate
arutades ideid kirja panema. Kõik tundub õige.
Aga kas tundub õige või ka ON
õige?
Neuroteadlane Angus Fletcher arvab, et kui eesmägiks
on leida lennukaid ja suuri ideid, siis ilmselt ei ole selline
tegutsemisviis õige. Nimelt hetkel, kui hakkame sellisel moel mõtlema väljakutsetele ja
võimalustele, aktiveerime oma hirmud ja lootused, mis mõlemad
piiravad radikaalselt meie loovust. Selle tulemusel me keskendume
usutavatele lühiajalistele lahendustele ning lükkame kõrvale nö suured
mõtted.
Mida siis teha? Angus Fletcher pakub oma lahenduse - tuleb mõelda tagurpidi.
Kuidas mõelda tagurpidi?
Fletcher kirjutab Harvard Business Review artiklis, et tagurpidi mõtlemine on tõhusam. Selleks valige välja üks tähelepanuväärne konkurent ja leidke üles tema peamine ja eristuv konkurentsieelis. Nüüd küsige endalt, et mida teie teeksite kui teil oleks selline unikaalne eelis. Nii näete võimalusi, mida enda positsioonilt vaadates ei näe. Lisaks ei ole teil selle eelisega seoses ei otseseid hirme ega lootuseid. Mõte lendabki kõrgemalt.
Kui üks konkurent on "tühjaks pigistatud", siis võite seda korrata
järgmisega. Loomulikult on ka selline lähenemine ka ajurünnak s.t. kõik
tekkivad ideed ei ole teie poolt rakendatavad. Kuid mõtted saate liikuma
ning päris kindlasti leiate ka uusi ja eristuvaid ideid!
Järgmine küsimus on, et kuidas nende ideede seast just need õiged üles leida?
Enamik ajurünnakuid lõppeb sellega, et proovitakse tahvlilt välja valida parimad ideed. Sealgi on karid peidus - ühest me kirjutasime selles postituses, pakkusime seal lahenduseks ka ühe tööriista.
Ka Fletcher näeb parimate ideede valimises ohtusid ja pakub lahenduse. Ta ütleb, et lihtsalt nimekirjast parimaid ideid otsides, töötab aju nii, et tegelikult te proovite loogiliselt mõeldes kõrvaldada halvimaid ideid. See kipub olema ebaproduktiivne, sest see taastab kõik eelarvamused, millest teil õnnestus eespool pääseda ning see tapab teie kõige lootustandvama loomingu.
Ka Fletcher näeb parimate ideede valimises ohtusid ja pakub lahenduse. Ta ütleb, et lihtsalt nimekirjast parimaid ideid otsides, töötab aju nii, et tegelikult te proovite loogiliselt mõeldes kõrvaldada halvimaid ideid. See kipub olema ebaproduktiivne, sest see taastab kõik eelarvamused, millest teil õnnestus eespool pääseda ning see tapab teie kõige lootustandvama loomingu.
Kuidas nii? Enamasti on läbimurdelised ideed nagu vastsündinud - vähem arenenud kui juba tuttavad ideed ning seetõttu kriipsutatakse need
sageli
tahvlilt maha kui ebatäiuslikud või ebapraktilised.
Fletcher on välja töötanud kaheastmelise protsessi (vaata joonis 1). Ta soovitab esmalt hinnata ideede innovatsioonipotentsiaali (mitte ainult kas idee on uudne, vaid kas sellest on ka kasu). Järjestage ideed 10-pallisel skaalal, kus:
- 0 – 2 on madala innovatsioonipotentsiaaliga ideed,
- 3
–
7 keskmise innovatsioonipotentsiaaliga ideed,
- 8
–
10 kõrge innovatsioonipotentsiaaliga.
Teise sammuna (joonis 2) hinnake oma praegust ärikeskkonda. Kas see on stabiilne? Või muutlik? Kui keskkond on stabiilne, valige ideed, mis said esimeses sammus 9 või 10 punkti. Kui stabiilsus on mõõdukas, siis 7 või 8. Kui madal, kasutage 6, 5 või 4.
Selline lähenemine sobitab ideede innovaatilisuse väliskeskkonna hetkeolukorraga, ütleb Fletcher. Ja lisab, et eespool kirjeldatud uued meetodid loovuse suurendamiseks võivad tunduda imelikud, ebausutavad ja isegi täitsa valed. Aga tema kogemuse põhjal need töötavad. Proovige ise järgi!
Me aitame sinu meeskonnal viia läbi ajurünnaku, mis toob tulemuse! Kui arvad, et me saame abiks olla, siis võta ühendust ja räägime.