Tead Apple’i  kunagist "Think different" kampaaniat? Kampaania jutustas inimestest, kes mõtlesid teisiti ja viisid oma ideed ellu: Albert Einstein, Bob Dylan, Richard Branson, Muhammad Ali, Ted Turner, Alfred Hitchcock jt.

Professorid Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad HBR‘is, et erinevad uuringud näitavad selgelt, et need inimesed olid küll erilised ja silmapaistvad, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti vahel uusi seoseid.

Autorite enam 5000 ettevõtja seas tehtud uuring näitas, et igaüks suudab nendega võrreldavalt mõelda kui ta  vaid piisavalt vaeva näeb, näiteks oleks vaja mõtlemisele kulutada senisest 50% enam aega.

Laias laastus 1/3 loova mõtlemise oskusest tuleb geenidest ja 2/3 keskkonnast, kus elame ja viibime. Nii, et enamus tulemust mõjutavatest tegurites on Su enda käes.

Tänaseks on teadlased ka veendunud, et pidev ringi sahmimine ja efektiivsuse taga ajamine oma tegevustes ei ole kaugeltki arukas - California ülikooli teadlased on rottide käitumist uurides avastanud, et kui rott peale uue kogemuse saamist ei anna ajule puhkust, siis ei teki nö pikaajalist teadmist – rott unustab õpitu sellisel juhul kiirelt. Teadlased usuvad, et inimaju töötab täpselt samamoodi.

Marc Berman, Michigani ülikooli neuroteadlane, ütleb et täites oma päevas kõik pausid millegi esmapilgul kasulikuga, me tegelikult mitte ei kasuta aega tõhusalt, vaid teeme endale karuteene. Ta toob näiteks trenni ajal kõrvaklappidega muusika kuulamise – inimesed arvavad, et see aitab neil lõõgastuda, uuringud aga näitava, et see hoopis väsitab neid ja vähendab kogemuste omandamist ja uute seoste loomist.