Blogi

Indrek Maripuu

Uuring: Zoom ei ole hea vahend virtuaalse ajurünnaku läbiviimiseks

Virtuaalne ajurünnak on nagu värviteler
“Kaugtöö kui töötamise viis on tulnud, et jääda – tulevikus me ei räägi eraldi kaugtööst ja tööst kontoris – nii nagu me ei räägi enam värviteleviisorist.”

Nii ütles meile peale pandeemiat üks meie uuringus osalenu. Nüüd, poolteist aastat hiljem, võib vist öelda, et ilmselt on tal õigus?

Aga kuidas korraldada selles hübriidtöömaailmas tulemuslikke ajurünnakuid? Kuidas panna ideed lendama inimestel, kes on väljaspool kontorit?

Millised on suurimad vead?

Käitumisteadlane Gleb Tsipursky ütleb, et juhtide suurim viga on soov rakendada virtuaalkoosolekul koosolekuruumis toiminud ajurünnaku põhimõtteid. See ei toimi.

Columbia Ärikooli ja Stanfordi Ärikooli teadlaste uuring kinnitab, et Zoom tapab loovuse - virtuaalsete ajurünnakute pidamine Zoomis mõjutab negatiivselt inimeste võimet loominguliselt mõelda. Vahemärkusena olgu öeldud, et arusaadavalt ei puuduta see ainult Zoomi, see oli lihtsalt vahend, mida uuringus kasutati.

Uuringus jagati viie riigi Euroopa, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigist pärit osalejad (kokku üle 600) paaridesse ning neil paluti leida uusi ideid konkreetse väljakutse lahendamiseks. Pooltel paaridel võimaldati seda teha samas ruumis, samal ajal kui teised tegid seda Zoomi vahendusel.

Tulemused olid ühesed - samas ruumis töötavad inimesed leidsid rohkem ideid. Autorid seletasid seda sellega, et videosuhtluses koondub osaleja pilk ja tähelepanu ekraanile ning selle tulemusel kitseneb vaateväli ja aju ei saa enam visuaalsed stiimuleid, mis paneks mõtte nö rändama. Seetõttu vähenebki uute ideede arv - ajul pole vajalikku inspiratsiooni.

Uuringu autorite sõnul oleks hübriidtöö korral mõistlik, kui meeskonnad otsiks ideid silmast-silma kohtumistel (selleks võite muidugi tulla ajurünnakustuudiosse).  Juhul kui näost-näkku kohtumine pole võimalik, siis on lihtsama lahendusena soovitatud kaamerad lihtsalt välja lülitada.

Virtuaalsele ajurünnakule eelista päris kohtumist

Suur pilt on muidugi keerulisem - nagu elus ikka kipub olema - virtuaalsel ajurünnakul on siiski ka mitmeid eeliseid. Näiteks 2015 aastal ilmunud Havard Business Review artiklis tõi psühholoog Tomas Chamorro-Premuzic välja mitmed asjaolud, miks virtuaalne ajurünnak on parem kui silmast silma suhtlusega ajurünnak. See annab suurema anonüümsuse ja vähendab grupimõtlemist - seega inimesed on julgemad oma ideid pakkuma ning mõte on vähem sõltuv teiste pakutavatest ideedest.

Milline siis oleks järeldus virtuaalse ajurünnaku kohta?

Ühest soovitust sõnastada oleks liiga suur lihtsustus. Toome välja kolm punkti:
  1. Tavalise ideede otsimise praktika Zoomi või muusse analoogsesse videopõhisesse keskkonda üle kandmine ei toimi. Minimaalne hack on kaamerate välja lülitamine.
  2. Virtuaalsete ajurünnakute mahakandmine ei ole siiski ka arukas - vaata kasvõi viidatud HBRi artiklit. Pigem ei ole turul veel sobivat tarkvara (selle osas on Loovusaidalt varsti uudiseid tulemas).
  3. Pandeemia järgses maailmas on alati hea mõte saada inimestega kokku, veeta ühiselt aega ja teha tööd. Paraneb meeskonnatunne ning ideed hakkavad ka lendama.

Tulge tehke oma meeskonnaüritus meie stuudios - siin saate olla koos, pidada ajurünnakut ning veeta looduses kvaliteetaega.