Vaadake oma organisatsioonis ringi – kuidas te teate, et te tegelete õigete klientide õigete vajaduste rahuldamisega õigel moel? Kas teil on väljakujunenud meetodid, mida te organisatsiooni tegevuse planeerimiseks, elluviimiseks ja hindamiseks kasutate? Teiste sõnadega – milline on „tööriistakast“, mida kasutate tulemuste saavutamiseks?

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Bain & Co viis 2006 aastal üheksandat korda läbi ülemaailmse uuringu, mille käigus uuriti just seda, milliseid juhtimise tööriistu juhid laias maailmas kasutavad ning kuidas nad nendega rahul on.

Kuna ka Eesti organisatsioonides kasutatakse lisaks sisetundele ja tervele talupojamõistusele järjest rohkem erinevaid juhtimise tööriistu, viisid allakirjutanud ajakirja Directori kaasabil läbi uuringu, mille eesmärgiks oli uurida erinevate tööriistade kasutamist ja nendega rahulolu Eesti organisatsioonides. Kokku osales uuringus 58 avaliku- ja erasektori organisatsiooni.

Uuringutulemuste rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks võeti uuringu korraldamisel eeskujuks eelpool nimetatud Bain & Co analoogne uuring. Uuringu raames paluti organisatsioonide võtmeisikutel etteantud loetelust valida tööriistad, mida tema organisatsioon kasutab või plaanib kasutama hakata ning hinnata ka rahulolu kasutatavate tööriistadega. Etteantud nimekiri ei kattunud täielikult Bain & Co poolt vaatluse all olnud tööriistadega – rahvusvahelises uuringus oli mitmeid tööriistu, mis on Eestis täna vähem aktuaalsed kui laias maailmas. Samuti võib loomulikult arutleda, millised on erinevate tööriistade ühisosad, mida ühe või teise nime all täpselt mõeldakse ning kas esitatud valik on ammendav või mitte. Kuna antud uuringu näol on tegemist esimese - ja loodetavasti mitte viimase - pääsukesega selle temaatika uurimises, siis nö lõpliku tõe väljaselgitamine ei olnudki eesmärk. See eeldaks laiemapõhjalist uuringut, milleni ehk jõutakse mõnel järgmisel aastal. Uuringu ankeet sisaldas seekord järgmisi tööriistu:

• Teadmusjuhtimine (Knowledge Management)


• Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard)


• Missioon ja visioon (Mission / Vision)


• Teenuste sisseostmine (Outsourcing)


• Strateegiline planeerimine (Strategic Planning)


• Täielik kvaliteedi juhtimine (Total Quality Management)


• Tegevuspõhine kuluarvestus (Activity-Based Costing)


• Klientide segmenteerimine (Customer Segmentation)


• Majandusliku lisaväärtuse analüüs (Economic Value-Added Analysis)

Mis siis selgus?

Kvantitatiivuuringu kolm kõige olulisemat järeldust olid:

1. Eesti juht kasutab keskmiselt vähem tööriistu kui juht mujal maailmas – vastavalt 5 erinevat tööriista Eestis ja 13 mujal. Samas valitseb mujal maailmas trend, et kasutusel olevate tööriistade arv väheneb – kahe aastaga on see langenud 16-lt 13-le. Kuna Eestis oli uuring esmakordne, siis vastavat võrdlust veel teha ei saa.  Küll aga võime eeldada, et vähemate tööriistadega läbiajamine on tingitud  Eesti organisatsioonide suhtelisest väiksusest, mistõttu juhil on kergem tervikut haarata ning seetõttu on võimalik ka rohkem lähtuda oma sisetundest. Tuleb arvestada ka asjaolu, et Eesti juhil oli võimalik teha valik pakutud kümnest tööriistast. Oli ka omalt poolt lisamise variant, kuid tihtipeale jäetakse need vabade vastuste read ankeetides tühjaks.


2. Rahulolu kasutatavate tööriistadega on sarnane nii Eestis kui välismaal – keskmine rahulolu viie palli skaalal on meil 3,82 ning mujal 3,88.


3. Populaarsemad tööriistad Eestis ja maailmas kattuvad päris suures osas – mõlema TOP-i tipus on strateegiline planeerimine, teenuste sisseostmine, missioon ja visioon ja klientide segmenteerimine. Eestis on enim kasutust leidnud strateegiline planeerimine (kasutab 86% vastanutest), missioon ja visioon (86%), teenuste sisseostmine (81%), klientide segmenteerimine (78%). Mujal maailmas on kõige populaarsemad strateegiline planeerimine (79%), CRM (75%), sihtmärgistamine (73%), teenuste sisseostmine (73%) ja klientide segmenteerimine (72%).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti juhtide seas on täna rohkem levinud „pehmed” tööriistad nagu strateegiline planeerimine, missioon ja visioon ning juhid on nende tõhususega ka väga rahul. Mõnevõrra vähem levinud on üldjuhul IT lahendustel baseeruvad finantsanalüütilised tööriistad nagu lisaväärtuse analüüs ning kuluarvestus. Samas – need, kes viimatinimetatud tööriistu kasutavad, peavad neid väga tõhusateks.

Loomulikult ei saa me antud uuringu tulemusi üldistada kõikide Eesti ettevõtete kohta, kuna see eeldanuks teistsugust valimi koostamise metoodikat ning suuremat valimit. Mõningase ettekujutuse see siiski antud temaatikast meile annab ning loob seega ka lähtepunkti põhjalikuma uuringu läbiviimiseks järgmistel aastatel.

Artikkel ilmus ajakirjas Director juunis 2006.