Kommenteeri

8 teadusuuringut, mis annavad põhjust oma töökorraldust läbi mõelda

Visalt elab teadmine, et vara üles ja hilja voodi koos distsipliini ja kellast-kellani tööpäevaga on retsept edule. Industriaalajastul võis see nii olla.

Tööd on edu nimel muidugi täna ka vaja teha (üleöö edu võtab tavaliselt 10+ aastat aega), aga ometigi tuleb seda teistmoodi teha.

Korjasime kokku teadusuuringud, mida oleme aastate jooksul märganud ja mis annavad mõtlemisainet oma töökorralduse sättimiseks.

Esiteks - inimene on väga irratsionaalne ja aju pole loodud uute lahenduste leidmiseks, vaid vanade kopeerimiseks

Keskmine aju on igapäevases töökeskkonnas väga hea olukordade ja mustrite ära tundja, suhteliselt hea asjade meeles pidaja, aga nigel uute lahenduste leidja. Meeldib või mitte, aga me takerduma vanadesse lahendustesse ja tajuvigadesse. Loe näiteks Kahnemanni või vaata kokkuvõtvat videot. Lahendus? Vaja on rutiine lõhkuda, teha tööd mujal, tulla tööle erinevaid teid pidi, lugeda uusi ajakirju - ühesõnaga anda ajule uut sisendit.

Teiseks - geenius polnud targem, vaid tegeles teemadega kauem

Tead Apple’i  kunagist "Think different" kampaaniat? Kampaania jutustas inimestest, kes mõtlesid teisiti ja viisid oma ideed ellu: Albert Einstein, Bob Dylan, Richard Branson, Muhammad Ali, Ted Turner, Alfred Hitchcock jt.

Professorid Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad HBR‘is, et erinevad uuringud näitavad selgelt, et need inimesed olid küll erilised ja silmapaistvad, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti vahel uusi seoseid.

Autorite enam 5000 ettevõtja seas tehtud uuring näitas, et igaüks suudab nendega võrreldavalt mõelda kui ta  vaid piisavalt vaeva näeb, näiteks oleks vaja mõtlemisele kulutada senisest 50% enam aega.

Laias laastus 1/3 loova mõtlemise oskusest tuleb geenidest ja 2/3 keskkonnast, kus elame ja viibime. Nii, et enamus tulemust mõjutavatest tegurites on Su enda käes.

Kolmandaks - ära sahmi ringi

Tänaseks on teadlased ka veendunud, et pidev ringi sahmimine ja efektiivsuse taga ajamine oma tegevustes ei ole kaugeltki arukas - California ülikooli teadlased on rottide käitumist uurides avastanud, et kui rott peale uue kogemuse saamist ei anna ajule puhkust, siis ei teki nö pikaajalist teadmist – rott unustab õpitu sellisel juhul kiirelt. Teadlased usuvad, et inimaju töötab täpselt samamoodi.

Marc Berman, Michigani ülikooli neuroteadlane, ütleb et täites oma päevas kõik pausid millegi esmapilgul kasulikuga, me tegelikult mitte ei kasuta aega tõhusalt, vaid teeme endale karuteene. Ta toob näiteks trenni ajal kõrvaklappidega muusika kuulamise – inimesed arvavad, et see aitab neil lõõgastuda, uuringud aga näitava, et see hoopis väsitab neid ja vähendab kogemuste omandamist ja uute seoste loomist.

Psühholoog Ruth Ann Atchley (University of Kansas) koos kolleegidega jõudis oma uuringus järeldusele, et isegi väike looduses viibimine muudab inimese loovamaks, õnnelikumaks ning parandab keskendumisvõimet.

Neljandaks - kogemus on suur barjäär uuenduste teel

Kui Sa rottide ja mässajate juttu ei usu, siis mõtle hoopis sellele, et Thomas Kuhn on juba enam kui pool sajandit tagasi kirjutanud  samast fenomenist oma raamatus “The Structure of Scientific Revolutions” - teadusavastuste anatoomiat uurides jõudis ta järeldusele, et läbimurdelisi avastusi on ajaloos üldiselt teinud kas väga noored teadlased või oma valdkonnas äsja tegutsema asunud teadlased. Vanad kalad olid oma mõttemustrites lihtsalt liiga kinni. Hoia tiimis värsket verd ka - neid, kes ei tea "kuidas asju on alati tehtud".

Viiendaks - ära ole nii neetult korralik

Kas sa töötad ka koosolekul-tehakse-tõsist-tööd organisatsioonis? Eeldad, et inimesed on alati "kohal" ei tegele kõrvaliste asjadega ega kritselda ajaviiteks? Teadlased arvavad vastupidi - need kritseldavad tüübid sinu koosolekul võivad olla kõige aktiivsemad kaasa töötajad, suudavad kõige rohkem tähele panna ja meelde jätta.

Kathleen Vohsi uurimismeeskond on tulnud ka järeldusele, et korras laua taga töötavad inimesed teevad tavalisemaid valikuid, samal ajal kui kaootiliselt asju täis kuhjatud laua omanikud on loovamad ja suutsid etteantud ülesandele leida rohkem lahendusi.

Adobe leidis oma globaalses uuringus  "State of Create: 2016", et nende  organisatsioonide, mis väärtustavad loovust, töötajad on produktiivsemad, õnnelikumad ja paremad probleemide lahendajad.

Isegi väike väike naps võib abiks olla - muudetud teadvus (näiteks alkoholist), aitab olla loovam ja leida tavalisest erinevaid lahendusi, kirjutab Time Healthland.

Kokkuvõte?

Ära rapsi ega torma, võimalusel moluta ja mine loodusesse (kui sa jälle ei usu, siis loe seda - looduses viibimine parandab probleemide lahendamise oskust) ning pane oma prioriteedid paika.

 

Lisa kommentaar

Email again: