See küsimus viis ta valdkonda, mille ekspert ta algselt ei olnud. Hiljem kasvas sellest välja üks maailma tuntumaid audioettevõtteid.

Loovusest rääkides keskendutakse sageli ideedele. Korraldame ajurünnakuid, kasutame erinevaid tehnikaid ja otsime uusi lahendusi. Vähem räägitakse aga sellest, kust uued ideed üldse alguse saavad.

Kust tulevad uued ideed?

Sageli on läbimurdelise idee eelduseks hetk, kui keegi näeb probleemi teisiti.

Kuidas nii? Sest mida kauem me mingis valdkonnas tegutseme, seda rohkem koguneb vaikivaid eeldusi. Me ei märka neid enam, sest need tunduvad loomulikud.

Me teame, kuidas asju tehakse. Teame, mis töötab. Teame, millised lahendused on realistlikud ja millised mitte. 

Õigemini - arvame, et teame.

Muidugi on need teadmised väärtuslikud, aga samal ajal võivad need muuta mõned võimalused meie jaoks nähtamatuks.

Just seepärast märkavad uued tulijad - nagu Amar Bose - vahel asju, mida eksperdid ei näe.  Insener võib märgata midagi, mida turundaja ei näe. Klienditeenindaja võib märgata midagi, mida juht ei märka. Klient võib märgata midagi, mis jääb spetsialistile nähtamatuks.

Nad ei tea veel, milliseid küsimusi peetakse rumalaks või milliseid lahendusi ebarealistlikuks. 

Kas ruumis on piisavalt erinevaid vaatenurki?

Paljud organisatsioonid aga otsivad uusi ideid inimeste käest, kes mõtlevad üsna sarnaselt. Neil on sarnane haridus, sarnane töökogemus ja sageli ka sarnane arusaam sellest, kuidas maailm toimib.

Sellises olukorras sünnib tavaliselt rohkem olemasoleva süsteemi täiustamist kui päriselt uusi vaatenurki.

Sellest tulenes ka pealkirjas olnud küsimus: "Kes on ruumis?". Järgmine kord, kui sinu meeskond otsib uut lahendust, tasub seda endalt küsida: "Kas ruumis on inimesed, kes näevad seda probleemi piisavalt erinevalt?".

Kui tahate treenida meeskonna küsimiste küsimise oskust, siis meil on selle jaoks lahendus.